Tegin endale inspiratsioonivideo ehk 2008 MM-i finaal - väravavavahi eri

Video link: Floorball World Championship Final 2008 - Goalie Special - The Final Electro Mix

Mõned tähelepanekud:

*vv tegutseb suht kaugel väravast - väiksest kastist väljas tavaliselt, vähemalt kasti piiril, aga kiired liikumised kui vaja.
* kui taga või küljel mäng, esipost väga kindlalt kaitstud.
* küljel mängu puhul, pikalt väljas jalg, mitte väravaliinil, vaid risti sellega - ristsööduliini kaitsmas...
* vabalöök, ei lähe rohkem mehi müüri, kui palli taga on ründajaid. Ntx: 13:30 -  4 meest palli taga ja 4 meest ka müüris, vastavalt ründajate liikumisele, liikus ka kaitse müürist minema.
* kui rünnaku all, siis kogua aeg hästi liikuvas asendis - mitte kindlalt asendis, vaid valmis liikuma. Er. Toivoniemi
* väravavaht püsti, kui pole ohtlik olukord.
* 3:10 väravasituatsioonis mängis Sjögren liiga julgelt väravast eemal, oli vbl liiga kindel oma jõudmises. Julgelt väravast eemal mängimine on hea, aga vahel ei õigusta risk ennast ära (aga kui enamasti õigustab siis siiski ok... näiteks Toivoniemi 4:35)
* 4:17 meeldis, kuidas Toivoniemi jäi rahulikuks peale tasakaalust välja lükkamist.

Trenn Järveotsas, 26.02.14

4vs4 (+ mõl 1 vahetus), Raimontsiga 1:4, u -10.

Eriliste helgemate hetkedeta kangutamine algusest lõpuni. Pmst keha vedas alt. Eelmise õhtu trenni järel magamata ööst pea paks ja laiali otsas, reaktsioonid-refleksid uimased.

Trenn Saksas, Leekide siseasi, 25.02.14

4vs4, mu poolel Raul-Riku-Sven-Tanel, TomJonesil Mäesalu_jun-Mäesalu_sen-Timm-Künter. Läksime alguses 5:0 ette ja selline edu püsis väikeste kõikumistega kuni lõpuni, jäi ~32:26.
Mul heapoolne minek: hea energia level, NGU ja situatsiooni muutustele reageerimine. Suurem osa väravaid tuli Leekidele omaselt värava lähedal kiirete siuh-säuh söötude järel (ristikad ja värva tagant ette), et ka kiire liikumise korral oli raske midagi päästa. 1-1de äravõtmine ja väravaesiste mäsude likvideerimine oli ka suht hea.

Magasin enne trenni u pool h.

Trenn Järveotsas, 19.02.14

4vs4 (+mõl 1 vahetus). Üllataval kombel ei sõitnudki "noored-edukad" (Max-Rainis-Priit-SilverN-Kaido) "vanadest-lootusetutest" (Urx-Marex-Sillu-MLiivik-Rainieri) rongiga üle (mängud jäid 1:2), mida oli enne veerandfinaali hea vaadata. Mul endal oli üsna hea minek, kõik vv-komponendid töötasid vähemalt heapoolsel tasemel, tasuks selle eest R-i vastu 3:0, 15:10. Er rahule jäin never-give-up-i / situatsiooni muutustele kiire reageerimise toimimisega, käis nagu programmeeritult automaadipeal.
Soojenduse asemel vaatasime viimase hetkeni Läti punnitamist OM-i veerandfinaalis Kanada vastu (tuli siiski 1:2 kaotus). Viimased 2 nädalat on olmümpiahoki töötanud päris hea inspiraatorina - vv-de töö ja hea kaitsemäng onmu meelest olnud oluliselt silmapaistvamad, kui ründestaaride tegevus.
Esmaspäeval tegin küünarliigesele taas haiget ja nüüd kolmap Järvetsas sellele veel valusamalt otsa (julgesin kõvasti ette sööta...). Niiet nüüd on kindel, et hooaja algusest alanud probleem ei saa enne hooaja lõppu korda...

Trenn Kristiines vs Pro Sura, 17.02.14

Võitsime 9:2, mõl kohal 8 väljakumeest, vastasväravas Sinimäekas. Selline veider magamatusest-pea-paks ja ergas oleku vahepealne minek oli mul. Bändidos oli selgelt üle, aga tegevust oli ikka mulgi vahepeal. Parim tõrje oli kella 10st paarilt meetrilt tahaposti suunas tehtud löögi käetõrje. 2 korda lõin minema mäsus väravajoone lähedal hüpleva palli. Esimene tuli taha suht alguses seisuks 1:1, kui Raivo laksas äärelt tulnud ristika kella poole ühest ühe puutega 4-5 meetrilt üle mu õla lati alla. Teine tuli Jänku 1-1 tulekust, kui ta suutis esimese löögi tõrjest tagasi põrkunud palli must mööda lüüa.
Võtsin trenni ülesandeks valvel/ergas/võitluslik olemise fookuses hoidmise, mida isegi nagu jälgisin järjepidevalt Pea-paks-olek sai trennikäigus üsna edukalt kõrvale tõrjutud. Aga rahulik mõtestatud tegutsemine mängu avamisel läks kohati üsna käest - korra hakkasin pressi all niimoodi rapsima, et söötsin otse ette mu poole jooksvale Sillule, kes sekund hiljem söötis mulle tagasi (püüdsin ja vabalöök). Samas, võitlusliku oleku kohta reageerisin 3 korral kaikaga näppudesse sudima tulekutele väga coolilt, mis ka viimasel ajal ülesande moodi asi olnud - olla võitluslik, aga emotsioonuid kontrolli all.
Mängueelsed soojendusbullitid 20:4 mulle, parim Sillu (4st 2).

Trenn Kristiines vs Pro Sura, 10.02.14

8:1, mõl 3 vahetust, meil abiks 3 Viskoosakat, vastas väravas Sinimäekas. Mingis veidras mõttes oli nagu eelmise päeva liigamängu järg... Vv-olek oli justkui täpselt vastupidine: pühapäeval olin ergas ja tahtmist täis, aga keha toimis kuidagi liiga rahulikult justkui neutraali peal; eile trennis oli üldine olek suht rahulik ja keha rammestunud, soojenduse ajal tundus olek veel kuidagi eriti uimane-apaatne, aga siis, mängu ajal hakkas keha reageerima teravalt, nagu oleks kohale jõudnud see, kuidas mängul tegutsema peabki...
Ainus värav taha tuli üsna alguses Jyrri u poole 2st kolmese joonelt läbi meestesumma tehtud madalast viskest taha posti. See toimis nagu ärataja. Mu jalgade asend oli selgelt vale, jalad liiga koos - ei katnud korralikult laia põrandapinda. Edaspidi püsis jalgade asend väga hästi meeles ja see mõjus kuidagi ergastavalt ka viseteks valmisolekule, mis muutus eriti teravaks. Meenub varasemastki selliseid mängualguse äratusväravaid. Aga jah, selline äratusnupp oleks vaja osata leida juba enne mängu algust. Edaspidi tuli veel väh kolm lähilöögi käetõrjet. Jyrr pääses veel 3-4 korda löögile, aga kõik, kas tõrjusin v tulid kehasse. Nullisin ka mitu 1-1 tulekut..

Teine liiga, Bändidos vs KH Energia-Konsult 12:2, Õismäe SMH-s, 09.02.14

Võitsime põhihooaja viimase mängu 9 väljakumängijaga 12:2 (4:0/7:0:1:2), pealevisked 58:26 meile. Algusest peale toimus pmst vormistamine. Meie väljakumehed lustisid kogu mängu rünnakutsoonis, mul polnud 2 esimest kolmandikku er midagi tõsisemat teha, viimasel kolmandikul natuke midagi isegi tekkis. KH suutis pisut üllatavalt kuni lõpuni joosta, samas, eks nad terve mängu "puhkasid" kaitses... Meie esimene värav iseloomustas hästi kogu mängu: Jäx sai alguse lahtitõmbest palli, jooksis mõned sammud vastase värava poole ja tulistas latti, kohe tehti kuskil kossu vabakajoonel viga, meie vabalöök, kiire lahtimäng ja Jäx laksas sisse ära. Ja seitsmendaks minutiks oli seis 4:0. Kõik väljakumehed olid teise kolmandiku lõpuks saanud punni kirja (Jäx 3+1, Priit 1+3), viimasel kolmandikul oli plaanis organiseerida mullegi punkt, aga ei õnnestunud piisavalt head söötu anda. Tegime viimasel küll palju pealeviskeid (22), aga ka vastane sai rünnaku mingil määral käima, ja mu nullimäng läks suht viimase kolmandiku alguses keskmaaviskest, mis sai meie kaitsjast paar meetrit enne mind püüdmatu rikošeti. Teine tuli taha kella 1st läbimurde järel, kui tüüp lõi 5-6 meetrilt ära (vbl oleks pidanud natuke rohkem vastu minema). Muidu olek oli selline normaalne - suht hea, aga meie suur üleolek mõjus muidugi uinutavalt. Mängu eel kodus suht klassikaline rutiin. Soojenduse ajal ok minek. Soojendusbulltid vast u 50/50 (Jäx vist parim viskaja).

Hooaja esimene osa on nüüd rahuldavalt läbi, ees on otsustav teine osa. Märtsi alguses toimuva veerandfinaali lõunatsooonist tulev vastane selgub 2 nädala pärast. Paar mängu on veel pidamata, aga see on juba selge, et põhjatsooni võitsime kindlalt. Saime 7 mängust 6 võitu ja 1 bullititega kaotuse. Mulle taha 18 väravat, 2 nullimängu, tõrjepross 90.1, mida võiks vast esiliiga heapoolse-rahuldava 83-84 prossaga võrrelda. Pmst tegin ka 2 resultatiivset söötu, aga kohtunikud jätsid need kirja panemata.