Eelmisel nädalavahetusel tuli hooaja esimene kaotus. Veel väh poolteist nädalat "out"

Eelmine laup tuli hooaja esimene kaotus tugeva Augur/Jäneda vastu 2 sek enne lõpu visatud väravast 4:5. Hea võitlusliku mängu tõttu väärinuksime viiki, aga üle nad meist olid - organiseeritumad, tehnilisemad. Raimond tegi hea mängu, mitmete supertõrjetega, milliseid oleks endagi kontosse ihanud.
Panin end mängu ajaks riidesse ja tegin ka soojenduse kaasa, kuid tunne ei olnud er terav (ega olnud ausaltöelda er mänguks keskendunud ka) ja lisaks tegin vigastatud liigesele veel haiget ka - küll mitte hullusti, aga tunda andis. Siis otsustasingi, et see aasta kindlasti enam ei tule plasile. Ei jää muud üle kui koguda siis tasapisi mängutahet endasse. Ainus trenn on praegu pallidega zhongleerimine.

Vigastus

Eelmisel pühapäeval kubeme ja reie vahele haiget tegemine osutus kardetust tõsisemaks. Esmaspäeval jala liikuvust katsetades lõi mingite asendite puhul terava valu sisse, et otsustasin trennidesse paari ndl-se pausi teha. Tundub, et see on sama lihase/liigese vigastus, mis Suveliiga ajalgi juhtus, kui pidin pausi tegema ja lonkasin väljakul. Hetkel olen 2 trenni vahele jätnud ja juba on imeliku pika pausi tunne. Ehk siis aitab see paus vv-misse mingit särtsu tagasi tuua. Sel laupäeval on liigamäng Jäneda/Auguri vastu, kuhu lähen küll igaksjuhuks vormis kohale, aga proovin soojendust võimalikult rahulikult võtta.

Eile õlletrenn, suht ok

Üle 1,5 ndl taas trenn, kus vv-tunne oli hea ja mänguga võis üsna rahule jääda, kui ainult välja arvata väike vigastus. Just see kord võtsin soojendust natuke kergemalt ja kohe juhtus ka. Samas see oleks võinud juhtuda ka korraliku soojendusega. Üks ründaja lendas mu jalale otsa nii, et jalad läksid järsult väga harki ja varemgi kannatada saanud kubeme ja reie vahelisest ühenduskohast käis terav valu läbi ja veel hiljemgi mitmed korrad mõne liigutuse puhul lõi õrna valu sisse. Väh täna jätan trenni vahele, loodetavasti pole midagi hullu, aga õppetund selline, et ei tohi riske võtta, ja igaljuhul tuleb soojendus korralikult läbi teha
Raimondiga jäi meil seis mingi pluss 3 v 4 mulle, suht hea isuga tegutsesin koguaeg, mis pole samas ka imelik, kui kohe algusest juhtisin Raimondi vastu. Väiksem mõõn tuli vaid lõpupoole, siis küll natuke juba hoidsin jala pärast ka tagasi. Muide mängule häälestumisega ei tegelenud üldse, lihtsalt tulin kohale. Aga see ikkagi näitab, et psühholoogia pole paigas: kui pingevabalt mängin, siis tuleb ok-lt välja, aga olulistes mängudes tundub närv ikkagi altvedavat, isegi kui tunne oleks nagu hea, ei taha trennisupermängud olulistes kohtumistes korduda.
Treeningülesandeks oli võetud pallipüüdmine ja reboundide kontrollimine ja üldiselt võib rahule jääda. Mittehakkamasaadud püüdmisi oli küll, kuid enda väravaesise hoidsin üsna korras ja väravaesise sagina väravaid er ei mäleta.
Üks räme kobistamine oli kui üks pall läks otse Raimondi viskest mulle väravasse. Teine ebameeldivam oli, kui Urks tegi oma üheltpuutelt õhust kõksu pika ette söödu järel paarilt meetrilt u kella 1 pealt - teadsin et teeb seda, aga ei sättinud end valmis õigesti, ei läinud pisut vastu. Ja üks Viki värav jäi kripeldama, kui taas täheldasin, et mõne mehe liikumistele ei reageeri ma alati 100%liselt. Kõigile situatsioonidele tuleb keskenduda 100%
Üks huvitav meeldejääv tõrje oli ka kui palli risti liikumisega olin pmst mängust väljas, kuid hüppasin siiski ja sain olli löögi õhust jalatallaga tõrjutud. Väga huvitav tunne oli :)

Kolmapäeval oli treeningmäng Saku II vastu, kaotasime 8:10

Nonii, mitu posti juba paari päevase hilinemisega, üks põhjusi, et vv-mise vaimustuse mõõnaperiood vist hetkel. Vaja end kätte võtta!
Kolmapäeval mängisime Sakus 4vs4 meil 2 vahetusmeest, neil abis 3 meistriliiga tüüpi sh. väga terav vv Kuldar Mark. Kogu mängu ajasime taga, viigis ka mitmeid kordi. Tegin sellise eriliselt sisseelamata treeningu moodi mängu. Nagu väga enda tegevust maha ei laidagi, aga tujutu ja pingutamata mäng, mis võtis kindlasti mitmeid protsente teravusest maha, ja see võis lõpuks määrav olla, et jäi mõni oluline seiv tegemata. See vv-i psühholoogia ja meditatsiooni-vuuduu värk on ikka nõrk veel!

Eile treeningmäng Printcenteriga 7:5, mängisin väljakul

Olin tsentris, üsna mõttetu tundusin endale. Rünnakul ei osanud õieti kohta valida, kaitses oli parem - siis oli selgem, mida peab tegema. Füüsis oli ka üsna vilets, mingi kõhulahtisuse jama painas. Vv seisukohast oli see pos külg, et sain väljakumeeste liikumisest natuke parema pildi kui varem.

Laupäeval võitsime Tapa 8:6, minu esitus enamvähem rahuldav.

Ausaltöelda, üldse pole kommenteerimisisu...
Võitsime Kundas Tapat 8:6, peale seda kui olime 13.sekundil löönud avavärava ja 12. minutiks juhtinud 6:0. Mulle löödi 23 korda peale, nii et tõrjeprotsent üsna viletsapoolne. Et siis tegin oma supermängu ära kolmapäevases trennis - võistlusmängus poldnud enam kaugeltki sellist laksu sees. Mingi nagu vormistamise tunne oli - ei mäletagi, kas see tuli 6:0 pärast, v oli juba alul. Mõned teravamad-head liigutused tegin, mis lõpuks koos võidu ära toomisega, lubavad siiski hinnata enda mängu napilt rahuldava hindega.
Esimene värav tuli selgelt minu veast. Kuskilt tuli teele suht nõrk pealevise, selline mööda maad veerev, ja see läks mu jalge alt sisse kuidagi unenäoliselt, kusjuures jalad olid maas risti - justkui kindlalt müürina ees... aga mingi totakas auk siis oli kuskil - vaja jälgida, et poleks seda auku! Ja see oli 1 kolmest pealeviskest, mis meie vastu ametlikult tehti esimesel kolmandikul - natuke lõi rööpast välja kui kuulsin, et ainult 3 pealeviset oli. Ega rohkemates väravates otseselt end ei süüdistagi, aga nad enamus oleks olnud tõrjutavad, kui oleksin olnud teravam, rohkem mängus sees. Üks oli jälle otse karistusviskest. Ebamugavaks tegi asja väljaku väiksed mõõtmed - enamvähem Saku platsi suurus, mis tegi mängu hoopis kiiremaks ja ettearvamatumaks.

Quote of the week

"The posts are my best friends, the cross bar is my guardian angel"
www.lacrosseforums.com'is ühe useri postituste allkiri

Visualiseerimisest

The night before, it is always wise to use mental imagery to visualize the match before it is actually played. Imagine yourself playing the game and performing perfectly. Everything that you do is correct and confident...this mental approach stimulates our muscle memory to perform with perfection, just like the way we do in training.
Artiklist "Choose the Right Pregame Goalkeeper Drills" By Todd Hoffard

Visualiseerida tõrjeid, vaheltlõikeid, vastuliikumisi, palli püüdmist

Eile trenn Sakus - hea tunne

Eile jälle 3 vs 3, seekord suht võrdsed meeskonnad. Meil Raimondiga jäi omavahel ~17:8. Alguse 7:0 sai määravaks, see andis hea tunde, ja mängu jooksul kindlus ainult süvenes, et kokkuvõttes ei mäletagi juba ammu sellist head vv-olekut. Isukalt kargasin ringi, palju ka õnnestunult ja effektselt, eks oli ka õnne ja päris palju sõber posti.
Üks tõrje oli er meeldejääv: Kiirrünnak, 2:1:1, Jäks sai minu poolt paremasse serva paari meetri kaugusele väravast risti söödu, suht tühi värav ees ja ma hüppelt tõrjusin õhust ta ühe puute löögi. Sarnast asja on ka varem olnud, aga siis on olnud maadmööda tuleva palli tõrjed. Muide, enne mängu vaatasin 3 viimase nädala NHL-i Top 10 Saves'e, see andis ka mõnusa eel-laengu/tunde trennile ja tahtmise teha sarnaseid tõrjeid - Top save'ide vaatamise mõju on pisut sarnane mõttes varasemate tõrjete kujustamisele.
Mitu korda võtsin ründajalt palli laba eest ära. Üldse vaheltlõiked olid suht head, ka õnnestus päris hästi viskele peale liikumine, ka palli püüdmistega võib rahule jääda.
Aga, et oli palju rahmeldamist, tuli ka mitmeid vigu: paar küljele vajumist - ründaja liikumisega kaasa minemist (1 vist karistati ära ka). Küljele vajumisel jääb küll ka selline väike vabandav nüanss juurde, et see liikumine on nagu sisenurga katmiseks. Samas jalka mängudest on meeles, et ründjana oli mu lemmik trikk pmst samamoodi küljele liikumine, mis pani vv-i küljele kaasa liikuma, ja siis löök vv-st mööda taha posti. Tglt vist üsna raskesti välditav viga, aga peab töötama sellega. Oli ka mitmeid palli mitte kätte saamisi - pallini mitteulatuimisi, mis tõid mu ohtlikult väravast eemale, aga üksi neist ei olnud saatuslik. Sellises situatsioonis vaja kiiresti positsioonile naasta. Vabalöögi juhendamine oli olematu, paar vabakat oli, tegelesin ainult enda positsiooni sisse võtmisega - no tundus ka et pealelöök on rahuldavalt kaetud - tglt 1 kord ei olnud, ja pall läks otse väravasse (kuid seda ei loetud:).
Oluline oli ka see, et see kord ei tulnud ühtegi mõõnaperioodi, mis tavaliselt väh mingikski ajaks saabub.

Eile treeningmäng Printcenteriga 6:4

Meie kaitse oli tavapärasest nõrgem (puudusid nii Riku kui Rainer) ja kohe oli mäng ka tasavägisem kui viimasel ajal tavaks. Tegelikult kaitsjad ise ehk polnudki oluliselt nõrgemad, lihtsalt ründajate toetuse puudumine luges. Veel u 10 min enne lõppu oli 4:4, kuid võitsime siiski 6:4. Kõik vastase väravad tuli vist kiirrünnakutest, 2 neist kiirete risti söötudega, kus polnud mul er midagi teha. Ühe viskas pikast soololäbimurdest otse eest 5-6 meetrilt vastaste vv Padu. Pisut süüdistan selles ennast, kuna ei keskendunud viskele 100%, ei võtnud seda piisavalt tõsiselt, ega liikunud viskele vastu.
See kord võis pallide püüdmisega suht rahule jääda, kuigi paar korda püüdmine ka ebaõnnestus, kuid sain palli siiski eemale tõrjutud.
Kaitsjate juhendamine polnud er hea. Mõned korrad röökisin TAGASI, sest ründe mitte-tagasitulemine hakkas juba närvidele käima. SELJAS/ÜKSI on õnneks suht tavapäraseks muutunud. HEA ja ILUS ka.
Küljele vajumise vältimine oli justkui õnnestunud, sest er seda ei märganud - ka mitte soojenduse ajal, kui rohkem vastavaid olukordi oli.