SEB-i trenn Spartas, ok vv-olek

Aasta viimane trenn lõppes hea tujuga - võitsin uut SEB-i poissi (väh minu jaoks oli uus - endine Saku II) 19:13, 4vs4 mängud. Alul tuli järjest kaks 5:1 võitu, edasi läks mäng võrdseks. Jälle oli väravaesine suht kindlalt kontrolli all, palli jala ja käega suskamised töötasid hästi ning kiirrünnakute agressiivselt vastu minekud olid ka päris head. Ints arvas peale mängu, et mul oli hea päev, oli ok selline mu enda meelest. Pisut paha maitse jättis 2-3 siseposti tulnud väravat. Veel, üks mõttetu tüüp, kes tavaliselt on igast asendist ohutu, et lausa naudin ta võimalusteparaadi nullimist, sai paar korda järjest lähedalt taha ülanurka sisse.
Tõruke läks väga närvi kui sai 2 kaotust järjest, loopis pudelit ja kaigast, edasi kirus iga ebaõnnestumist, kõik irwitasid. Pärast riideruumis rääkis järgmisel aasta loobumisplaanidest.
Enne trenni kodus vaid paari ebaõnnestunud katsega tuli 3 üle 20st vastu seina zhongleerimis-seeriat ära, et potensiaal heaks esituseks oli olemas, kuigi tunne oli selline tavaline v isegi uimasepoolne.

Kolmapäeval SEB-i trennis hea vv-olek

Selline lohutustrenn esmaspäevase ebaõnnestumise järel. Läksin üle hulga aja SEB-i trenni, arvatavasti jõulueelse aja pärast oli kohal ainult 5 väljakumeest (samal ajal Bändidose trennis pold oluliselt paremad näitajad). Mingit erilist ettevalmistust ei teinud sisseelamiseks, ainult kodus proovisin huvipärast ühe seeria vastu seina zhongleerimist, õnnestus kohe 20nene seeria - emaspäevl üritasin tulutult u 10 minutit. Soojenduse ajal õnnestus bullitite võtmine päris hea tõrjeprotsendiga, proovisin aktiivset klassikalise ja üks põlv püsti segust stiili nagu 2008 Rootsi meistrikate finaali bullitiseerias - http://www.youtube.com/watch?v=MTPRTlOQmQw - see pani aktiivse oleku mänguks ilusti paika ja edaspidine oli üks nauditavamaid vv-i olekuid, mis tõi meeldivalt palju kirumist vastastelt ja omadelt kiitust. Mängisin Vana Tühja vastu viiki 6:6, kusjuures mängisin koguaeg pmst vähemuses - minu vastu oli koguaeg 3 + Vana Tühi ning poolt 2 meest. Eriti hästi õnnestus jalgadega värava lähedale sattunud mängijatelt palli ära löömine ja ka üksühed, üldse enamus värvaid mu vastu suudeti lüüa vaid lootusetute (minu jaoks) ristsöötude järel, ja paar tükki vabaks jäänud vastase keskmaa löökidest. Mõne ristsöödu värava oleks ehk ära võtnud, kui oleks passiivsemalt väravale lähemal mängnud, aga see polnud kolmapäevaõhtusele stiilile kohane, ja tänu väga aktiivsele mängule oli väravaesine väga kindlalt minu kontrolli all ja ellimineerisin palju ohtlike olukordi.

Eile liigamängus võitsime Leeke 4:3 (l.a.), Raimond väravas; täna trennis ProSura vastu ebaõnnestunud esitus

Kõigepealt positiivsemat: eile võitsime printsipiaalses mängus Leeke lisaajal 4:3 (0:0/1:1/2:2/1:0), pealelöögid 15:19, läksime 3 korda juhtima, aga Leegid tulid iga kord suht kiiresti järgi, Raimond tegi hea mängu, meie kaitsetöõ lõhkus üsna edukalt vastase rünnakuid, aga paarist kaitse eksimusest tuli 2 väravat siiski ära. Igastahes väga mõnus positiivne laks väljakukõrvalt.
Ja siis tänane trenn, mis hakkas juba enne trenni jõudmist käest ära minema. Kaotasime ProSurale 5:6, 2 minu kala, üks neist eriti karm + 1 omavärav. Vist teine tänane tuli sisse kui ei saanud vasaku käega mõnekümne cm kõrguselt pihta kaugelt väga nähtavalt tulnud pallile - ei teagi, kas oleks jõudnud keha palli värava vahele panna, igastahes ei üritanudki, aga pidanuks! Viimasel minutil lasin sisse samuti kaugelt tulnud löögi, kui hüppasin kehaga pallile peale, aga kuidagi mööda ja pall läks mu alt sisse, hüppasin selle pärast, et palli poole jooksid Oll ja tema taga vastane - tunde tegi er vastikuks veel, et olime just äsja tulnud välja 2:5 kaotusseisust. Üks pall läks mu perse alt sisse kui tegelesin minuga vabalt 1-1 olnud ahviga - krt, oleks pidanud teda ründama, mitte üritama katta ta minust 1-2 meetri kaugusel vasakult kella 10 pealt 12 suunas liikumist.
Olid mõned toredad hetked ka, paar head reaktsioonitõrjet, paar vastase poisikestele haiget tegemist, kui nad liiga lähedale sudima sattusid (selline rõõm...).
Ja siis sellest ebaõnnestunu olekust, psühholoogiliselt katastroofist: See mis nüüd järgneb tundub kui vabanduste tiraad, aga selle mõte on mitte vabandamine vaid, et see näitab kui tähtis on vv-le õige tunne, asjade psühholoogilise külje vonksus ja õige mängueelne rutiini. Polnud juba ammu kodus enne trenni maganud, sellest võis tuleneda uimane olek, millest aidanud välja ka väike kohv, proovisin enne trenni kodus vastu seina zhongleerimist, ei tulnud välja ühtegi üle 20-st seeriat ja maha kukkunud pallidele reageerimine oli uskumatult sitt, mingi tahtejõu rakendamise üritamine ka ei aidanud, läksin lausa vihale, ütlesin Mariselegi, et sellise olekuga pole midagi väravas teha. OK, lubatud oli, et lähen väravasse, mõtlesin küllap saab asjast kohapeal üle. Siis järjest mitu rutiini lõhkumist, kott oli juba eelmisel päeval pakitud, hiljem trennis selgus, et kindad jäid maha, panin peale paari minutit valusaid lakse soojenduse ajaks kätte villased sõrmikud, mängu ajal olin paljakäsi, see nagu otseselt ei seganud tõrjetele keskendumist, aga siiski oli kogu aeg kuidagi 'alasti' mängimise tunne sees. Lisaks polnud mul kaasas tavapärast joogipullot, jätsin selle eile riietusruumi, täna sain Jürxilt tagasi, aga trennis oli kaasas tavaline Vichy pooleliitrine. See selleks, tahtsin enne trenni benssu võtta, sõitsin tavapärasest 10 min varem kodust minema, bensukas oli mingi faking vahetuse üleandmine, pidi ootama, ok, läksin  üht rehvi natuke juurde pumpama, voolik jupsis, lasin algatuseks kummi täisti tühjaks, loomulikult läksin täitsa endast välja, ok lõpuks sain rehvi ja paagi täis. Jõudsin Kristiinesse täpselt trenni alguseks (mitte 15 min varem nagu tavaliselt) ja siis lihaste soojendust tegin kiirustades vast 30% sellest, mis tavaliselt. Nii et lisaks sellele, et nagunii vv-i oleku potensiaal oli sitt, tuli veel igasugu jama otsagi, et mitte saada olekusse. Ega mängu ajal need jamad teadvusesse kummitama er pääsenud, aga mängu kindlusele nad ka kindlasti hästi ei mõjunud, teravus oli olematu ja mõningane (sic!) võitluslikkus ei kompenseerinud seda. Igastahes, kui enne liigamängu on selline tunne nagu täna juba kodus, peaks kiiremas korras Raimondole helistama, ja andma teada, et meeskonnale võiks parem olla kui tema väravasse läheb.
Lõppes 3 mängune võitude seeria, aga need 3 tulid 3 nädala jooksul, ja nüüd jõulud-aastavahetus tulemas, et võimalik on vähese mängupraktika jätkumine.

Linke

Video - SSL playoff final- Warberg vs AIK Penalties

www.promasque.com - Goalie Factory Articles

Ringette Goaltending 

www.hockey-psychology.com

Reaktsiooni test ja harjutus

http://www.hockey-goalie.net

http://www.goalieheads.com - artiklid

http://puckstoppersgoaltending.blogspot.com

Video - Amazing goalkeeper skills in floorball- või kas just nii "amazing", kargaja tüüp küll

Video - Dynamic Warm-Up Exercises - Hockey

 

Soome tuli II korda järjest saalihoki maailmameistriks

Soome võitis üsna kindlalt finaalis Rootsit 6:2 http://www.youtube.com/watch?v=1R0qpf-lBqA . Tšehhi võttis kolmanda koha mängus vähemalt sama kindla võidu 9:3 Sveitši üle. Eesti sai tubli veerandfinaali järel 5. koha mängule pääsu üritades Lätilt haleda 1:8 sauna ning jäi 7.-8. kohta jagama.

Mulle meeldis rootslaste vv Patrik Jansson, selline 'närviliselt' aktiivse võitlusliku stiiliga tüüp. 2 bulliti näidet: 1/4finaal Norra vastu http://www.youtube.com/watch?v=58BFBvLj_08 - 0:27 ja 1/2finaal Sveitši vastu http://www.youtube.com/watch?v=jhWZULrUhpc - 1:21, kusjuures algasend oli jalgadel püsti varitsev. Sveitši mängust veel 0:37 tema vastu löödud värav, kuidas üritas veel läbiläinud palli pöördelt päästa. Finaalis Soome vastu püüdis ta 2 korral kinni peale tõrjet õhku paiskunud palli enne kui see jõudis maha kukkuda.

Eile õllekas, normaalne minek, hea tulemus

Ei tea, kas tänu saalihoki MM-i promole, aga igastahes trennis oli kohal 7 väljakumeest ja meie Raimondiga + 1 mees tuli peaaegu, aga jäi poolel teel autoga hange kinni.
Prognoosisin alul, et ehk on motivatsiooni kriis, nagu tavaliselt mängu eelsetes trennides, kui oleme juba otsustanud, et ma ei mängi järgmist mängu (järgm. pühap. Leekide vastu). Aga tuli selline suhteliselt pingevaba 29:16 võit R-i üle. "Pingevaba" just mõttes, et mängisin kuidagi vabalt, ilma segavate emotsioonideta, sellist võitluslikkust üles kütmata, nagu viimastes trennides kombeks, aga siiski täiega. Trenni eel oli ainus trenniülesanne, mis peast läbi käis, just emotsioonide kontrollimine, kui mäng hakkab käest minema, ei lase emotsioonidel võitu võtta, mänguisu kaduma minna. Kuid seda kontrolli pold er vajagi, asi oli peaaegui koguaeg kindlalt kontrolli all, sest mängu käik kujunes vastavalt õigesti. Alul hoidsime R-ga päris pikalt väljakumehi kuival. R paistis üsna hoos olevat, mul tuli ka normaalselt välja, aga hakkasin tasapisi suuremaid geimi võite ja väiksemaid kaotusi võtma, läksin seisuga eest ära ja kuskil poole peal tundus, et Raimond enam väga ei pingutanudki, seis oli mulle soodne ja olekuga tööd polnud vaja teha. Kuskil paar geimi enne lõppu märkasin, et olen hakanud laisemaid liigutusi tegema - tõenäoliselt väsimuse ja eduseisu koostöö tulemus - siis sundisin end pisut tagant ja mängisin kuni lõpuni rahuldavas vv-olekus. Samuti hoidsin end terve mängu positiivse kaasaelamise lainel, tervitades omade õnnestumisi ja ebaõnnestumisi plaksutamise ning kiitvate röögatustega, vältides negatiivseid repliike ja pettumusväljendusi.
Oli palju tõrjeid nagu õlleka kiirele mängule kohane, mingeid hüpersuper tõrjeid meelde ei jäänud, oli mitmeid 2-3 kordseid seeriaid. Palju mängisin väravast eemal ja kargasin ringi - see pärast tuli ka mitmeid ristsöödu väravaid, milleni kuidagi ei jõudnud, aga enamasti tasus seiklemine ennast ära ja õnnestunud kargamine annab pos tunnet ka juurde. Meelde jäi, et lisaks mõnedele ristsöödu väravatele eelnenud uljale mõtlematusele, võiks kritiseerida ka ühe keskpositsioonilt vedamise järgse värava puhul kehaga ründaja keha liikumisele liigset kaasaminekut ja löögihetkeks positsioonilt väljas olekut - jalad isegi vast õiges kohas, aga keha lollilt küljele kaldus.
Trenni algatuseks tegi R mingi save of the... tõrje: mängu ~ 3-4 sekund, R jalgadel püsti, kiirrünnak, pealelöök, R viskus-kukkus nagu kätekõverduste algasendisse jalad harkis, ning tõrjus alla postiäärde tulnud palli - imeline tõrje, mida oli valus vaadata (tundus, et sellise võimlemisega, võis endale korralikult haiget teha). Mängu vist ainus Urxi Röögatus tuli ka R-i värava ees, mina piirdusin teistelt tulnud "hea tõrje'tega", mis on ka iseenesest muidugi meeldiv.

Saalihoki MM Helsingis, Eesti kaotas veerandfinaalis bullititega Tšehhile

Eile jäi trenn Auguri vastu ära, sest me ei saanud mehi kokku - täpselt samal ajal toimus MM-i veerandfinaal Eesti-Tšehhi. Eesti koondis pakkus väga hea elamuse, lausa ootamatult-uskumatult hea, kaotades alles bullititega. Normaalaeg 2:2, Eesti juhtis 2 korda, viimast korda tuli Tšehhi järgi 1,5 min enne lõppu. Bullitid selgelt 4:1 Tšehhile, lisaks ei saanud Kivi esimesel kolmandikul 1:0 seisul bullitit sisse. Saastamoinen tegi kogu mängu väravas head tööd, väga meeldis ta isukas pallide järgi hüppamine. Meelde jäi ka, kuidas ta korra peale palli püüdmist veel õhus tema poole lendava vastase kätega endast mööda lükkas pikendades tublisti tolle õhulendu. (http://www.youtube.com/watch?v=ARYQKLMnr34 - 0:58) Aga bullitite ajal valmistas ta tõsise pettumuse, temast lausa õhkus väiksust, ebakindlust, löögisooritajale allajäämist...
Läti kaotas alguses põneva veerandfinaali Soome vastu 2:12. Läti vv-l oli huvitav 1-1 tõrjumistehnika, kus algasend on kahel jalal poolpüsti ja viimasel hetkel siis laskub-kukub maha - http://www.youtube.com/watch?v=p6fdzTUAjWc 1:50-st alates 2 väravat järjest, huvitav, proovimist väärt.

Alagrupiturniiril kaotas Eesti esimese mängu Rootsile 1:21, võitis teises Saksamaad 6:3 ja kolmandas Austraaliat 18:4. Muide Rootsi võitis Saksamaad täpselt sama tulemusega, mis Eestitki 21:1 ja Austraaliat võideti rekordilise 39:1 tulemusega.

Eile trennis ProSura vastu raske 6:5 võit, võitluslik vv-olek

Võitsime ProSurat tänu 2 väravale, mis löödi kui mängida jäi juba vähem kui 5 min - juba jõudsin mõelda, et varsti peaks 6. väljakumehe vastu värava tühjaks jätma. Kui mängitud oli 25 min 55st, oli seis veel 0:0.
Enne platsile minekut lisasin tavalpärasele rutiinile 4 uut soojendusharjutust, mis võetud InGoalMag-i artiklist Goalie Fitness: The Dynamic Warmup

• Walking quad stretch (konts vastu tuharat, käega kinni, venitus)
• Walking knee hug (põlv vastu rinda, käega ümbert kinni, venitus)
• Lunge  walks (ette asted, tagumine põlv vastu maad)
• Lateral steps (küljele 'aia alt läbi' astumine)

Platsil soojenduse ajal üritasin never-give-up'i pushides püüdmise asemel palle platsi nurkadesse tõrjuda. See tõrjemeetod tundub küll kiirem ja lühemas perspektiivis kindlam meetod, aga kui see oli mängu ajaks sisse harjunud, üritasingi automaatselt püüdmise asemel rohkem seda, ning see võib vahel kätte maksta, kui olukord edasi läheb. Mängus tegin hulga tõrjeid ilma püüdmata ja mõnikord läks seetõttu mäng ohtlikult edasi, ja kord järgnes reboundile ka värav. Üldse tundus püüdmisvõime see kord kuidagi nõrgem olevat.
Olin aktiivne-liikuv, 'seiklesin' üsna palju. Hüppe-liikumis tõrjed andsid hea enesetunde (kord tuli ka kolmekordne seeria ära). Lahendasin tänu sellele mitmeid olukordi, aga väravast välja ründajale vastu tulekutele järgnes ka 3 väravat - 2-1kiirrünnakud, ma ei jõudnud pallini e. ei saanud pallile pihta, sööt must mööda vabale mehele, värav, mul ei olnud enam midagi teha, sest olin väravast kaugel. Häiris, et selliseid minust palli läbi minekuid oli selline hulk, aga samas ka, et meie kaitse lasi selliseid olukordi nii ohtralt üldse tekida. Üldse oli PS-l palju kiirekaid - kiirelt rünnakule ja löögile, meie mängisime rohkem nagu kombineerida üritades.
Kui oli vaja palli pärast võidelda, mängisin seegi kord agressiivselt. Paar korda juhtus, et kui hüppasin palli järgi, aga olin pallist ilma jäämas segasin käte v jalgadega tahtlikult vastast, et ta must mööda ei saaks. Eks sellele võib mängus järgneda 2 minutile lisaks ka bullit, kuna enamasti on need ju väravavõimalused, aga samas mängin viimsel ajal lihtsalt taas seda mängu, mis kunagi vanasti, kui mõned latiinod ei tahtnud mu isukalt agressivse palli ründamise pärast eriti mu vastas meeskonnas mängida. Üritan vastase ründajatele selgeks teha, et minu värava all neil kerge ei ole, see on minu ala. Järjekordselt loopisin ka kaigast - see kord oma mehe oma - toimus mäsu värava ees, sain palli istuli kahe jala vahele, sain palli juba kätte, mingi sudimine käis veel, rabasin ühe ettejuhtuva kaika ja viskasin vihaselt eemale, ja see oli Raineri kaigas... Sry! Üldse meeldis, et Rainer oli kaitses tagasi - meie kaitse tundus kohe võitluslikum. See selleks, aga juba üsna pea selle situatsiooni järel tuli värav, et kas oli viha kainet olekut rikkunud? Samas justkui rahustasin end automaatselt tolle situatsiooni järel maha, ei hakanud asja üle järele mõtlema. Positiivne 'kaasaelamine' töötas päris hästi - omade nurjunud rünnakuürituste peale üritasin mitte kiruda, vaid hoopis kiita tekitatud võimaluse eest.
Toimis jälle vabalöögi ajal oma kaitsja taha posti panemine, sain lahti mängu järel pealelöögi otse rindu.
Trenni õpetussõnad: Mitte harjutada palli eemale tõrjumist, vaid ikka palli enda valdusesse saamist - püüdmist!

Eile Bändidose poole-väljaku-trenn Kristiines, hea vv-olek

Võib-olla oli selle hooaja parim vv-olek.Umbes 2 h enne trenni oli kodus suht uimane olek. Tegin väikse kohvi. Kui vastu seina zhongleerisin, tundus, et never-give-up pole er sees - kuidagi aeglased ja kobad järelreaktsioonid olid. Aga sundisin end sellest üle saama. Tegelesin sellega ka trenni alul soojenduse ajal (kõik pallid, just reboundid, peab kätte saama!), ning siis mängu ajal, hakkas mingi hetk isegi flow tööle - iseenesest, nagu ta ikka tuleb. Mängule keskendumine oli väga hea; lubasin endale ainult positiivseid kommentare-röögatusi (üks trennieelseid etteantud ülesandeid) ja see töötas pea kogu aja; ja võitluslikkus, never-give-up oli er kõva. Selline, et viskusin järgi ka neile pallidele, mis põrkusid audist väljakule tagasi, värava taga ründasin ägedalt palli järele kippujaid. Korra surusin Marexil kaika käest ja viskasin selle minema, mille pärast oli pärast pisut häbi. Sry Marek, see ei olnud midagi isiklikku - oleksin eilses olekus samas situatsioonis ükskõikk kelle vastu sama teinud. Korra tegin jälle kellegi vastu nii, et kui hakkas must värava taga mööda minema, lõin lihtsalt automaatselt käe talle takistamiseks jalgadesse - selline väga vea hõnguline moment. Flow väljendus muidu selles, kuidas mingist hetkest hakkas pihta nagu automaatne, justkui 'unenäoline' tegutsemine, tõrjed ja liigutused toimusid automaatselt, pigem reflekside kui reaktsioonina, kui tegutsemine tuleb enne kui olukord üldse teadvusesse jõuab, ja see on kuradi hea tunne... Järjest sain tõrjutud suht lähedalt tulnud korralikke pealelööke, ja likvideerisin hulga rebound-olukordi. Meeles on üks Erxi must möödamineku üritus, mille likvideeris mu jala 'iseeneslik' küljele paiskumine.
Muide, vist esimest korda tegelesin järjepidevalt kaitse juhendamisega vabalöögi situatsioonis, kamandasin kaitsja tagaposti. Ükskord oleks see peaaegu kätte maksnud, sest mängiti kiiresti lahti, ma ei olnud ise veel positsioonil, aga Erx tulistas õnneks vabalt esiposti küljelt mööda.

Mängisime esimest korda sel hooajal B-ga omavahel, Kristiines pool väljakut, 4vs4. R-iga jäi ~12:11, kusjuures eilne vv-i tunne oli nii hea, et nii võrdne seis näis lausa 'ebaausana', aga tegelikult tundus R-l ka päris hea minek olevat - er mängu teisel poolel, ja tegelikult tuli mulle ka halbu väravaid taha, ei olnud ainult mingi super vv-i demonstratsioonesinemine. Mitmed korrad tulid liiga puhtad väravad ristsöödu järel, kui tegelesin liiga julgelt/hoolega küljel palliga oleva ründaja vastu  ning ei jõudnud enam vastasnurka - ok mõned korrad olid ka nibin-nabin mittejõudmised. Põhjus: polnud enam harjunud, et B korralikult risti mängimisega hakkama saab - suurel väljakul on nad minu vastu ses osas hämmastavalt mannetud olnud + siis ägedast võitlejaolekust tulenev uljus. Siiski tuleb meelde jätta: olgu või super olek, ristsöödu võimalikkust ei tohi kunagi unustada. Trenni teisel poolel korrigeerisin seda puudust oluliselt. Aga siis, päris lõpupoole tuli järjest mitu 1-1-te seljataha, nii et mängiti must mööda - läksin ehk liiga hurraaga vastu...

Trenni moraal: Võitluslikkus, never-give-up-attitude on õige vv-oleku üheks, kui mitte kõige tähtsamaks aluseks. Aga mõistus peab jääma kaineks, mõtted positiivsele poolele, mitte mängida vihaga, mis tekitab segavaid tundeid-mõtteid.

Laupäeval liigamäng Jõgeval Tähe II vastu, kaotus 3:4, suur pettumus

3:4 (0:2/0:1/3:1), pealelöögid 27:24 (11:7/6:5/10:11). Pettunud nii kaotuse, kui ka, ja just eriti, enda mängu pärast. Väga halb näitaja, et 4 väravast 2 olid suuresti (1 vähem, teine rohkem) minu süü. 0:2 tuli juba 4. minutil... Esimene värav parilt meetrilt vasakust küljest 0 nurga alt mäsust kellegi külje põrkest puhtalt posti äärest sisse, sest olin juba jõudnud postist ära liikuda (vist reageerisin, et tuleb sööt värava ette). Ja siis otsa 0:2, teiselt poolt värava tagant löök/sööt esiposti suunas, rabasin pallist kuidagi mööda, pall kadus kuskile mu käe ja keha alla, oli sekundi jagu kadunud mu jaoks, midagi karjuti mulle, püüdsin ettevaatlikult midagi teha, järsku oli pall igastahes väravas... Oleks pidanud selili viskuma? III ja IV värav omavahel suht sarnased, keskelt keskmaalt mäsu tagant kõrgelt paremasse serva nii, et ma löögi hetke ei näinud, üks neist vabalöögi lahtimängimise järgne situatsioon. III perioodil tuli ka üks pomm latti. Ju vist loeti ka see tõrjeks, ning veel mõned kaitemängijate tõrjed, sest protokolli järgi tuli raamidesse 24 lööki, endale tundus, et vast 15 tuli ära. Kokkuvõttes sain tõrjeprotsendiks justkui rahuldava ja keskpärase 83,3%, aga ei ole rahul. Lisaks vastikule tundele, et see oli minu kaotus, sest pooled väravad minu vigadest, jäi kripeldama häälestusega kuidagi alt minek. Enne mängu väljapuhkamisega oli kõik ok. Vbl oli coca-cola liiast, sest õige teravuse asemel oli pea hoopis pisut 'paks'. Oli justkui õige rahulik keskendunud olek ja mängutahe, aga teravus polnud õige - ei pööranud tähelepanu sellele, et Never-Give-Up-attitude oli puudu, hakkasin seda forsseerima viimase kolmandiku keskel, ja see hakkas väga õigesti toimima ka, siis tegin ka mõned liigutused, mis mingigi hea tunde tekitasid, aga oli juba hilja. Tuli üks hea refleksitõrje, kui mängu lõppfaasis pääses vastane muga vastakuti ja lõi mönelt meetreilt peale, tõrjusin parema käega. Paar vastasega kokkupõrget, kui üritati värava taha läbi murda - ühe eest oleks võinud 2 min ka vist saada - konkreetselt panin käe ette, et tüüp kukuks must mööda jooksul. Mängu alguse poole olid kauglöökide tõrjumisega mingid raskused. Tundus nagu väljaku värvus raskendaks reageerimist. Tuleb ära tabada, et võitluslikkusest on puudu, ja seda tuleb siis juurde tekitada! 

Never, never, never, never give up
- Winston Churchill

Eks ta oli paljuski nii, et me ootasime suht kerget vastasest üle sõitmist. Nad olid 2 eelmist mängu kaotanud 1:13 ja 1:10, kusjuures viimane neist kaotus 'mõttetule' Tapale. Ja siis nägimegi kohapeal enda vastas põhilistelt väga noortest poistest koosnevat meeskonda. Krt, mingit sellist mõttealgetki ei tohi olla - just er väravavahil.

Vastane tegi kogu mängu jooksul mulle väga hästi maski, eriti kui alguse poole suuremaid tüüpe selleks kasutati - väga palju oli olukordi, kus ma midagi ei näinud,. Õnneks ei tulnud maski ajal isegi ühtegi pealelööki vist minuni. Palju tegelesin maski eemale tõukimisega, mis löögi hetkel võib väga ohtlikuks osutuda. Palju tõusin ka püsti. On meeles, et lõpupoole, kui see õige tunne kätte tuli, siis püsti tõustes oli kohe sees selline jalka väravavahi tõrjevalmisolek, nagu valmisolek varitseva kiskjana kohe reageerima, kas tõrjuma või standardasendisse laskuma. See oli huvitav tunne, vist just sellepärast, et olin sel ajal jalgadel püsti. See tunne tuleb meelde jätta! Trennis tuleks harjutada veel ka püsti tõrjumist ja selegeks saada, kas püsti mängimine maski ja vabalöögi olukordades on õige lahendus.

Viimased 1,5-2 minutit olin pingil (lõime ka ühe värava tagasi siis), korraks pidin ka platsile tagasi minema, ja siis jõudsin teha ühe kiire mõtlematu söödu oma kaitsjale (Erx), kellele tuli vastane kohe selga - Õnneks lahenes olukord ilma suuremate jamadeta, aga see, et mängupinge all kadus korraks mõtestatud mänguvõime, tuleb meelde jätta, asjaga tegeleda - ikka harjutada edasi: püüan-püsti&otsustan-söödan.

Eile trennis Auguri vastu 1:11, väravas rahuldav esitus

Kaotasime 2 vahetusmängijaga mänginud Augurile 1:11 (meil terve täisvahetus), veel poole h järel oli suht rahuldav 0:3. Mängupilt oli justkui ok, aga nemad realiseerisid oma võimalusi tavapärase kindlusega, meie omad enda üsna hea hulgaga hakkama ei saanud. Kaitse hoidis päris hästi kompaktselt väravaesist kontrolli all, aga päris paljudel juhtudel ei jõutud kaitsesse tagasi, siis tekkis probleeme.
Mul endal polnud just teravaim päev. 3 eelnevat ööd olid ~6h magamisega, mis selgelt pole piisav, et värske olla. Mängude eel tuleb korralikult välja puhata! Soojenduse ajal tundsin, kuidas nõksuvõrra jääb teravusest puudu, aga õnnestus end justkui automaadi peale programmile "Ei anna alla!" lülitada, ja siis tegin oma tööd üsna rahuldavalt. Värskem olek oleks võinud ehk paar väravat ära hoida, kui oleksin murdosa võrra kiirema reaktsiooni/liikumisega olnud (ristsöötude järgsetele väravatele jõudsin peaaegu, ja ntks üks keskmaa pomm lipsas käte vahelt läbi). Augur lõi II korda järjest suht palju kaugemalt peale. Asi võib-olla selles, et neil pole enam nii kerge, kui hooaja alguses, meie väravaall askeldada. Taas tuli 2-3 väravat ristsöödust suht kaugelt boordilähedalt (seda polnud juba mitu trenni õnnestunult er juhtunud). Samas panin mitmed korrad tähele, kuidas meie kaitse nullis korraliku peale võtmisega ära värava lähedale vabaks jooksnud vastasele tulnud kiired söödud. Meelde jäi 2 Sõbra situatsiooni: korra lõin tema eest ümber tema palli ära, kui ta oli mäsus mu ees kehaga minu ja palli vahel; teine er magus oli, kui jõudsin käe vastu lüüa ta tagant ümber värava sisse suskamise üritusele.

Eile trennis B vastu ProSura väravas, normaalne olek

Võitsin ProSura väravas tühja B väravat 2:1. Nullimäng läks ära minut enne lõppu mäsust paarilt meetrilt tulnud Erxi löögist. Tegin oma tööd suht hästi, aga midagi liiga erilist ei pidanud ka tegema. Meelde jäid 3-4 suht keskelt keskmaa positsioonilt tulnud pealelöögi tõrjet ja 3-4 reboundi järgse mäsu lahendamist. Ei tea, kas ma tunnen B mängu nii hästi, et nende rünnakud tunduvad kuidagi väga ette aimatavad. Samas, veel selle aasta alguses (siis eelm hooajal) tegi B mu vastu ProSura väravas 3 korda järjest 10+ väravat... ja samas on B mulle praegu viimased tund ja 25 min 1 värava visata suutnud... Päris lootusetu ka pole seis, sest möödunud nädalavahetusel tuli liigas favoriidiks olnud Jäneda vastu ilus ja kindel 8:3 võit - R väravas; mina platsi kõrval meie väravate peale õnnest röökimas.
Mingite ülesannetega ei tegelenud. Mängu esimesel poolel oli Bändidose rünnak kohati nii olematu, et pidin mõned korrad mõtlema, et ei tohi lasta tegevusetuse pärast tähelepanul hajuda. Aga probleeme sellega õnneks ei tekkinud, sest kuidagi hea hasart oli sees. 1 kord peale mäsu, kui sain palli kätte, olin vist nii hasardis, et lõin vihaselt kätte saadud palliga vastu maad - ei mäleta küll, et keegi mind otseselt närvi oleks ajanud, aga selline reakstsioon ehmatas natuke ennastki. Kaitsja ka pidi ütlema: rahu-rahu, kõik on korras.

Lisaks soovitusi, nõudeid, harjutada vaja, probleeme

(editiga lisatud 4. november 2009 sissekandele)

* Ehitada üles enesekindluse fortress ja kaljukindel vaimne suhtumine.
* Vv-mine on 80% vaimne tegevus.
* Vv ei peaks tegema esimesena (tõrje-) liigutust, aga peab olema esimesena valmis parimal tõrjepositsioonil, kust on halvim võimalus sisse saada.
* Tee mis iganes, et hoida pall väravast eemal. Ära lase neil segamatult peale lüüa, ükskõik kui väiksed on tõrjumise shanssid.
* "Kunagi ei anna alla!", harjutada nii sisse, et see muutub instinktiks.
* Et saada olekusse:
- emotsioonid kontrolli all, rahulik olek
- positiivne olek
- keskendunud olek, õigetele asjadele fokusseerimine
- lõdvestunud aga väga energiat täis olek
- enesekindlus
* Kui olekut ei ole, tegeleda aktiivselt selle tagasi saamisega
* Muscle memory - liigutuste kordamine nii palju, et keha hakkab neid teatud situatsioonides automaatselt tegema.
* Ehita kaitse üles alt-üles - er. meeleheite seivide puhul.
* Mida lähemal pallile oled, seda vähem on pallil ruumi väravasse minna
* Meeskond mängib palju kindlamalt, kui ta on oma vv-s kindel. Nagu paned tähele oma ebakindlust, tegele kohe probleemi kõrvaldamisega.
* Tagasi põrkuvad pallid:
- suhtu ka trennis igasse reboundi, nagu käiks mäng
- igal võimalusel saa pall enda valdusesse
- kui ei saa kätte, ürita lüüa nurka
* Peale värvat ära tegele palliga (väravast välja võtmine, ammugi mitte viha välja elamine), keskendu edasi mängimisele.
* Ära luba mitteproduktiivset jutuvada pähe.
* Kui meeskond kaotab, peab vv olema veelgi parem.
* Nüüd ja praegu! võim ja jõud on hetkes, mitte tulevikus v minevikus.

Eile õllekas, tavaline tööpäev

Sain Tühjalt pähe 12:16. Selline okei tunne oli - ei midagi erilist pos ega neg mõttes. Natuke häiris, et sain tühjalt pähe, aga no ise kiires 3vs3 mängus 16 sisse lasta pole ka liiga paha. Paar väravat läks sisse jalgade vahelt (põhiasendis), viimane pikalt väljas olnud jala alt - mingi üliväikeväike mõttetu jalatõste, aga sellest piisas. 12-st 3 väravat olid mu söödupunktid.
Aga er ebameeldiv on see, et täna öösel tekkisid esimesed haiguse märgid (eelmistel päevadel jäid juba Lauren ja Maris kodus haigeks - midagi gripi moodi), päeva peale näeb, kas läheb hullemks ja trenni ndl nässu...

Eile trennis Auguri vastu 2:15 - väikese vigastuspausi järel ootamatult roostes olek

Füüsiliselt olin nagu valmis, aga olek oli kuidagi selline, nagu poleks mitu kuud mänginud ja vaja jälle hakata sisse elama. Kuskil mängu keskpaigast hakkas tulema ka korralikke tõrjeid ja liikumisi väravas, aga ikka tuli ka imelike palle taha. Paus oli küll ainult ndl aega, aga see oli siiski haiglane nädal. Oluline on, et kõhu/külje/selja valu/pisted ei andnud ennadast trenni ajal kuidagigi märku.
Seis 2:15, kripeldama jäi, et palju oli puterdamis-väravaesisemäsu-omaväravavaid 4-5, ja tundus, et normaalses olekus, oleks pooled väravad võinud olla olematud - olid vägagi tõrjutavad. See kord oli rohkem kui tavaliselt kauglööke, ja neid läksid sisse ka... Lisaks harrastas Augur regulaarselt maski tegemist.
Muide ka see, et võtsin soojenduse ajal arvatavasti alla poole bullititest ära, näitab seda nö roostes olekut. Järgmises trennis tuleb teha kõik, et end jälle käima saada.

Väike soolikapõrutus vist õnnelikult möödas

Eelmise kolmapäeva hoop kõhtu/külge osutus mingi seedeelundi minitraumaks - terve nädala teise poole olin kõhuvaludega päris hädas. Esmaspäeval, kui olukord juba oluliselt parem oli, käisin perearstil. Andsin uriiniproovi olemaks kindel, et neerud terved. Sain just vastuse: korras. Täna taas trenni. Võiks ju hoida tagasi, aga me mõlemad R-ga viimased päevad tervise pärast out olnud ja järgmisel nädalavahetusel on mäng, seega peaks andma parima, et ükski väravavahtides mänguvormis oleks.

Tänane tähelepanu trennis:

WATCH THE BALL!!!!

EVERY BALL NEEDS TO BE WATCHED FROM BEFORE THE SHOT UNTIL AFTER THE SAVE HAS BEEN MADE. REGARDLESS OF WHAT ELSE IS HAPPENING, ALL FOCUS MUST BE ON THE BALL WHEN THE SHOOTER INDICATES HE IS ABOUT TO RELEASE THE SHOT. NOTHING ELSE MATTERS AT THAT POINT.
Tuli selline idee peale artiklit Elitegoaltending.wordpress.com-is
Hoida tähelepanu pallil, keskenduda pallile, harjutada keskendumist.

Aga endiselt tähelepanu ka kuuikul:
1. Keha kindlalt palli ja värava vahele(1vs1, pall kaugelt), samuti mitte vajuda küljele (1vs1);
2. Taga küljel mängu ajal, post kindlalt kinni, aga keha mitte liiga ära keerata, et olla valmis värava ette liikuma;
3. Tähelepanu esiposti suhtes asetsemisele;
4. Püüdmine-püsti-mõtle-sööda;
5. PUHTAKS!
6. Kui olekut pole, tegele tagasda sellei saamisega!

Eile trennis Auguri ja Bändidose väravas, ei midagi erilist

Bändidos kaotas 3:13, olin esimesed 25min Auguri väravas (5:0) ja viimased 15 min Bändidose väravas (1:5). B väravas oli kogu ülejäänud aja Lepik, Auguri väravas vahetas mind välja vene kutt. Vahepeal olin 10 minti platsi kõrval. Ei ütleks, et sain ümberhäälestumisega hästi hakkama - Salm tegi esimese minutiga mulle kohe 2 taha, ja paari minuti pärast oli juba 0:3 klassikalisest ristikast. Probleem oli just selles, et B vastu saab täiesti teistmoodi - julgelt vastu minnes mängida - läksin natuke väravast välja ja sain kõik löögid tõrjutud, Auguri vastu mängisin esimesed minutid liiga liikuvalt ja kõik 3 esimest väravat olid sellised, et ma ei jõudnud lõpplöögiks väravas õigesse kohta.
Sain taas söödupunkti (väh jäähoki mõistes) Auguri vastu, täpselt samamoodi nagu mõned trennid tagasi: sööt keskjoonele vasakukus boordis olevale Jäxile, Jäx kiirelt mööda äärt edasi, tsenderdus ja (vist) Sillult ühe puute värav.
Juba teist korda järjest ajavad väljakumängijad mind endast välja väravavahi mõttetu ründamisega - seekord tuli meie enda uus poiss Kiho soojenduse kõige viimase bullitiga mulle otse 12 pealt täie jooksuga sisse, lõi põlvega ribidesse hinge kinni nii, et ahmisin kägaras maas pool minutit õhku, ja külje ribi tegi öösel valu ning teeb veel praegugi. Niisiis tõstatub eetika küsimus, kas vv võib õigustatult mängida julgelt-agressiivselt-ründajat-rünnates, aga väljakumängija ei tohi vv-le mõtlematult sisse sõita? Mingi karmavärk - tehakse mulle mu agressiivsed mõtted-liigutused tagasi? Esialgu see vist veel julge mängu julgust ära ei ole võtnud, aga kui sellised paugud jätkuvad, võib mingi psühholoogiline tõke tekkida...

Laupäeval esiliigas kaotus Sparta/Automaailm II-le 1:5

1:1/0:4/0:0 , pealevisked 18:30 (minu vastu 8/11/11). Mängisin kokkuvõttes oma keskmise taseme välja (83,33%), aga pisut-pisut käest läinud II kolmandik maksis mängu ja väga hea esituse. Viimasel kolmandikul oli väga hea häälestus: olin kindel, et hoian värava puhtana. Selline kontsentratsioon nagu kolmandal kolmandikul, peaks kogu aeg olema. II kolmandik tundsin, et mängisin juuksekarva võrra nõrgema kontsentratsiooniga ja sel ajal tuli "juhuslikult" ka 0:4 häving - väravad olid sellised, et ei oska öelda, kas % võrra teravama olekuga oleks need ära hoidnud.
Olin pettunud meie meeste suutmatuses jõulist mängu mängida - nii mängiti hoopis meie vastu. Ning kummitama jäid moraali / team-spiriti probleemid: enne mängu kuulsin mitmest suust "nalju" teemal "oleme kaotuseks valmis" etc; meie värava puhul (1:1) olin ma ainuke, kes tormas skoorinud viisikut õnnitlema...
Keegi vastastest lõi mind esimesel poolajal väga valusasti põlvega reide - mul jäi kummitama mõte, et see oli tehtud pooltahtlikult. Veel paar päeva tagantjärgi lonkasin selle pärast jalga.
1 värav tuli kaugelt maski ja meeste mäsu tagant. 1 värava puhul tegin välja sirutatud jalaga 'mikroskoopilise' vale liigutuse (v jätsin selle tegemata)

Eile Auguri vastu trennis 4:7, üsna hea vv-olek

Peale mängu ütlesid mõned, et hea vv vms. (sealhulgas 2 Auguri tüüpi) - omast arust tegin tavalise heapoolse, ilma eriliste eksimusteta, ühegi möönaperioodita mängu. Suurema seljataha lastud pallide hulgaga mängudes on rohkemgi häid tõrjeid olnud ja tunne teravam olnud. See kord oli lihtsalt meie kaitsetöö I x sel hooajal hea/rahuldav/toimiv, mis aitas kõvasti.
Kuuest ülesandest ei tegelenud trennis praktiliselt millegagi, tegin isegi mõned 'klassikalised' poollamades mängu avamised ja isegi SELJAS vist ei karjunud kordagi, aga see eest karjusin vahel mõne mehe v kõigi peale, kui mingi uimerdamine toimus. Küll tegelesin 'kuuikuga' enne trenni peas. Muide tegin enne trenni kodus väikese kohvi, eitea, vbl see ka aitas olekule kaasa - peas on endiselt selline mõningane nohune paksus.
7 väravast ainult 2-3 olid nö. päästmatud, ülejäänud olid väike ebaõnn tõrjel e. ei olnud võimeline paremini reageerima. 3 väravat tuli kesk-/poolkaugmaa visetest käe ja keha vahelt läbi. Toredaid tõrjeidoli igasuguseid. 1 eriline tekitas hea tunde, kui kuidagi poolkükili olles tõrjusin palli jalalöögiga - väike himujutt käis ka peast läbi, sest niude ja puusa ühenduskohta tekkis korraks valu.
Esimene värv tuli vabalöögi järel, mis oleks võinud olla ka bullit ja mulle 2 minutit, sest võtsin 1-1 tuleku ära jalgadega tõrjudes ise väljakul lamades väljaspool vv-ala olles.

Eile tennis ProSuravastu suht norm olek, aga väljak oli väga nõrk

Kaotasime 2:6, esimese 20 minutiga taga 0:5. Meie kaitse mängiti üle, suruti põlvili, sunniti eksima, ja rünnak oli nõrk, me ei saa mängu ülesehitamisega hakkama.

Olin väljakul toimuvas nii pettunud, et ei ole isu isegi enda mängu arvustada. Aga arvustamisväärne on see, et kõigele vaatamata ei tohi vv lasta väljakul toimuvas end mõjutada - mitte, et ma väljakul alla oleks andnud, võitluslikkus säilus lõpuni. Lihtsalt, kui väljak on sitt, peab vv olema veel parem kui muidu.

Lõpuks ometi NHL-i uue hooaja nädala seivid

NHL Saves of the Week 10/19/10

ja veel viimaste kuude youtube'i leide:

The NHL's Best Saves (HD)
Top 10 best 06-07 NHL saves
Patrick Roy Over The Red-Line
Miikka Kiprusoff's Top 10 Saves
Marc Andre Fleury #29 Compilation [HD]
Dominik Hasek
Saves of the Year 2009-2010 [HD]
Saves of the Playoffs 2010 [HD]
Tretiak Shuffle Eye Coordination Drill

Eile õlletrennis üsna hea olek

Üllatavalt kindlalt võitsin R-i 31:23. Peale haigust oli ootamatult hea tunne väravas - loodetavasti ei tulnud liiga vara trenni - tegelt on tugev nohu veel alles ja kurk hell. Liikumine ja võitlusvalmidus olid üsna head, hästi töötas kõik lahtised pallid kätte saada!. Aga tundus et reaktsioonitõrjete peale ei olnud väga hea olek, ning lubamatult palju tuli madalaid esiposte sisse - ja jälle: lõpupoole üritasin seda rohkem jälgida, ja siis tuli ka vähem taha, aga vbl oli see ka juhus..
Soojenduse ajal proovisin tõrjuda nii, et käed olid eespool kui tavaliselt ning tõrjed tundusid kuidagi teravamad. Loogiliselt võttes on niimodi kergem võtta ära kehale lähemale tulevaid palle ja käed on erinevatesse suundadesse liikuvamad; standard positsioonil on eelis kehast kaugemale (v.a. alla) tulevate pallide tõrjumisel. Asja tuleks edasi uurida, v-o hakata sisseharjutama uut positsiooni. Eks ole seda varemgi uuritud, aga mitte er põhjalikult.
Mõned sellised seivid ja seeriakesed olid ka, mis laia irve näole v mõnujudinad üle keha esile tõid. Visuaalidesse üks 1-1 tuleku tõrje, Priit tuli otse, mängis must vasakult mööda ja ma tagasi hüppe-küünitamisega tõrjusin tugeva maadmööda löödud palli vasaku käelabaga.
Ja proovisin mängida ilma vestita (v.a. soojenduse ajal), R-ilt laenatud Jadbergi särgiga. Kuidagi mõnusalt õhuline-kerge oli liikuda, sain küll paar valusat laksu pihta, aga neid võib saada ka vestiga koos. R-ga juba diil koos, et ostan talt selle ära, ja proovin siis õhulist stiili veel edasi.

Hooaja alguse põhjal asjad, millega tegeleda

Leidsin hooaja alguse trennide ja sissekannete põhjal 6 asja, millele tuleks lähemal ajal tähelepanu pöörata.
1. Eriti, kui tullakse 1-1, sättida keha palli ja värava vahele. Mitte liikuda/vajuda kuidagi küljele. Teine asi, kui tuleb kaugelt pall, mitte üritada ainult käega palli püüda, vaid sättida keha julgestuseks palli ja värava vahele.
2. Kui taga küljel mäng, ei tohi keha keerata liiga ära. Peab olema valmis ette söödu puhul kohe kiiresti liikuma - kui keha on liiga ära pööratud, pole seda piisavalt kiiresti võimalik teha.
3. Jätkata palli kinni püüdmise järel püsti tõusmise, olukorra hindamise ja alles siis söötmise harjutamist.
4. Kui muidu kaitse juhendamist arendada ei oska, siis vähemalt harjutada lisaks SELJAS/ÜKSI-le sisse käsklus PUHTAKS, et mingigi areng toimuks.
5. Rohkem tähelepanu esiposti suhtes asetsemisele. See on tundunud olevat sel hooajal läbivaks probleemiks.
6. Kui õiget olekut pole v see kaob, siis tegeleda selle tagasi saamisega. Kui närviline, tegeleda hingamisega. Kui teravusest puudus, proovida igale võimalikule pallile järgi minemist (saab teha soojenduse ajal). Igal juhul tuleb asjaga konkreetselt tegeleda, mitte lihtsalt teadustada, et on jama ja olek võiks tagasi tulla.

Esmaspäeval ProSura vastu trennis 3:6(5), haiguse eelne olek

Kaotasime suht kindlalt 3:6 (0:3), viimane meie vastu tühja väravasse. Raimond oli kohal, platsil, ma mängisin haiguse-eelses olekus, teravust polnud, et oleks pidanud tegema kiire loobumisotsuse ja R väravasse. Õpetussõnad: Sitas olekus ei roni väravasse, kui teine mees on valmis asemele minema. Kui füüsilise oleku pärast on teravusest selgelt puudu, võid küll väljakul mängida, aga väravasse ronimine on kuritegu.
Tegin rutiinsed seivid ära, vahepeal isegi kargasin ringi ja väljast võis paista, et olen ok, aga tegelikult, tundsin, et mõtlemine on aeglane, ei suuda korralikult keskenduda, pea paksuvõitu. Tänasest trennist loobungi, eile läksin töölt poole päeva pealt koju - palaviku küll ei ole, aga pea on paks ja nohune (eile kurk valus).
Trennist üks ebameeldiv tähelepanek, kui vaenulikult agressiivseks olen muutunud: üritasin peale üht mäsu ja palli pärast võitlust ise käpuli olles tagant jalga ühele vastasele jalaga virutada - 'õnneks' läks mööda, aga et selline endast väljaminek - mulle ei meeldi. Pühapäeval tõmbasin punase kaardi vääriliselt must mööda mänginud Vavilovi jalust maha. Seegi tuli kuidagi automaatselt pooltahtlikult... Hakkasin kodus lugema dalai laamat...

Eile tavaline õlletrenn

Sain suht viimasel hetkel võimaluse trenni minna, üsna ok olek, kaotasin R-le ~32:39.
Tegin kiirustades pooliku soojenduse. Kohe suht trenni alul tegin ühe jalatõrje ajal puusa, reie ja kubeme ühenduskohale haiget. Õnneks vist läks ilma vigastuseta mööda, aga siit moraal: soojendust tuleb teha korralikult!
Panin jalka särgi alla dressika ja see tegi olemise väga umbseks. Trenni teisel poolel tundsin kohati, kui kiivri peast võtsin, et silme eest virvendas ja pea oli nagu paks. Dressikas pole õige asi - tekitab ebamugava tunde, aga miski ei tohi olekut segada, sest juba väike % ebameeldivust võib olla otsustav (umbne dressikas, jalast ära vajuv põlvekaitse, valu puusakondis peale maaga kokkupõrget).
Tundus, et väga palju oli esipostist väravaid. Üritasin end mängu jooksul sättida, vbl õnnestus isegi, vbl oli alul lihtsalt ebaõnne esipostiga. Vavilovil oli mingi kiirete tõmblustega 1-1 tuleku võte, millega sai päris palju väravaid mu vastu - ta tuleks vist kuidagi ühte äärda ära suruda, et see ära lahendada.

Eile Auguri vastu 5:15, hea vv-tunne

Kuigi kaotasime ja väravaid tuli seljataha rohkem kui eelmistel kordadel, oli vv-olek see kord hea ja õnnestunud tõrjeid palju, nii et peale trennigi jäi püsima pos tunne. Pealegi Augur oli see kord kohal parimas rivistuses, mis ma trennis seni näinud olen. Tegin mitu 2st ja 3st tõrjeseeriat. Võtsin lati alt ära Salmi 5-6 meetrilt 12 pealt löödud pommi (ega ma muidugi palju pidanud klassikalisest tõrjeasendist kätt liigutama) (visual). Trenni märksõnadeks olid, "Ei anna alla! Võitlen kõik situatsioonid lõpuni!" Hakkasin seda juba soojenduse ajal kinnistama ja jäi külge ka. Võtsin tagasi hüppega ära ühe paremasse serva väravaga 1:0 sattunud tüübi pisut uinuma jäänud löögi (tüüp vist juba tähistas vaikselt väravat)(visual). Ka õnnestus üks ristsöödule järgnenud pealelöögi 'jalka hüppega' tõrje - tavaliselt jõuavad need keha alt läbi minna v lihtsalt füüsiliselt jääb hüpe liiga hiljaks (visual). Veel oli üks ilus paremasse alanurka tulnud palli jalatõrje (visual). Üldse mängisin väga liikuvalt.
Aga Salm lõi ristsöödust juba 15.-20. sekundil avavärava, ning minut hiljem oli juba 0:2. Ühe mööda läinud löögi järel anti pingilt märku, et mul oli sisepost olnud mingi 20-30 cm vaba. Et ikka pole saanud positsiooni küljelt tuleku ajaks paikka.
Trenni õpetussõnad: Kui olekut pole kohe olemas, tuleb selle tekkimiseks tegutseda! Ei piisa lihtsalt mõtlemisest, et tahaks seda. Lisaks kodus soome saalihoki dvd mängitamisele ja teepeal autos kõrvaritega Tarmo Vannase Tech Tribe'i kuulamise, mis oli kuidagi er hea, oli põhiline asi, et hakkasin soojenduse ajal end sundima, igale ripakil pallile järgi minema. See oli mu meelest see, mis viis kõige rohkem õigesse olekusse. Samuti püüdsin hoida rahulikku, aga võitlusele keskendunud meelt.
Panin see kord puuusa kaitseks peale elastikvöö, ja väga hästi püsis see kohal, ja valus puus ei saanud kordagi haiget, kuigi hüppasin palju.

Esmaspäeval ProSura vastu trennis 4:8, mõttetu esitus

Taas kaugel õigest vv-olekust. Üldse, tekkis samasugune jõuetuse tunne kohati, nagu eelm aasta, kui mängisin B vastu Prosura/Prntc väravas. Nüüd täpselt vastupidi, ei mäletagi enam millal viimati võitsime neid, üldse võitsime... Aga jah, ma ise polnud ka oleksus, mis aidanuks B-d mängus hoida. Särtsu polnud sees, keskendumine oli vilets. Tegin küll kodus enne trenni zhongleerimis seeriaid vastu seina, tuli juba ilma suurema pingutuseta ka see uus käed üleval tehnika välja + mõned inspireerima pidanud videod youtubist. Aga mingit olekut ei tekkinud - vbl asi selles, et paralleelselt tegelesin Laureni hoidmisega.
Mängisin justkui isuga, aga väike oluline % jäi puudu. Lasin 2 esiposti sisse, aga suurem osa väravaid oli selliseid, millega polnud er midagi peale hakata, nii hästi oli meie kaitse üle mängitud. mMuide, kaitsest olid Riku, Rainer ja Olavi puudu. Aga R tegi päris hea ja innuka esituse kaitses. Jõuetusest, et ei saa kuidagi teisiti, tekkis mingi vatase ründajatele haiget tegemise isu... Olin ka liiga palju püsti, polnud 100% valmis kohe tõrjuma, kui ntks meie omad kaotavad palli kaitses.

Neljapäeval ProSura trennis, lõpuks taas hea vv-olek

Meil R-ga 8:8, 4vs4 mäng, ma 6 Viskoosakaga, R 8 ProSurakaga. Tundub, nagu viskoosakad oleks tulnud meie vv-e testima, sest meil oli pühap ees mäng nendega. Põhiline trenni juures oli hea vv-oleku tagasi tulek. Kusjuures eelmisel õhtul arvasin veel, et hetkel on mott nii madal, et jätan selle trenni üldse vahele. R-i nädalavahetuse mängudeks häälestumise aitamiseks läksin siiski kohale ja taas sai kinnituse tõsiasi, kuivõrd oluline on vv jaoks häälestumise psüholoogiline pool. Otsustasin, et aitab lihtsalt kohal käimisest, tuleb taas asjasse sisse minna. Päeval tegelesin InGoalMag-i artiklitega, enne trenni kodus zhongleerisin pallidega (3 palli vastu seina, käed üles poole asendis, harjutus koos maha kukkuvate pallide kohe kinnirabamisega, uus zhongleerimisvõte ja siin on veel arenguruumi) ning kuulasin meeleolu muusikat (see kord dnb). Ja trennis oli üle pika aja nii õige vv-tunne, et oleksin rahul olnud ka kui oleks tulnud kaotus R-i vastu.
Päris palju tööd oli, mängisin väga liikuvalt, palju läksin väravast välja, mis tõi palju tõrjeid, aga ka 2 sisse lastud väravat (1 tõsteti poolpikali kukkunud minust üle, teisel hüppapsin jalgadega pallist mööda) + 1 sisse lastud värav oli er emm - kaugelt kõrge kaarega tulnud palli lasin läbi (oletame, et oli vint, aga samas, oleks pidanud keha ka vahele panema, mitte ainult käele lootma). Olid ka mitmed kaugele välja jooksu õnnestumised. See jalgadega möödahüpe tuletab meelde, et oln sel hooajal mitmed korrad tulnud 1-1le vastu, ise kehaga kuidagi kõrvale kaldudes, vaid jalgadega tõrjet üritades, ja nii on must lihtsalt teiselt poolt mööda mängitud - Keha peab jääma palli ja värava vahele ning ei tohi kuskile ära vajuda - teha nagu eelm aasta oli kombeks 1-1sid ära võtta! Oli mitmeid õnnestunud tõrjeseeriaid, visuaalidesse võiks panna 4-5 meetrilt kella 11lt tulnud madala taha posti tulnud pealelöögi, mille peale tegin ilusa 'klassikalise jalatõrje' + 1 tore u meetri kauguselt kella 9-10 pealt palli jalaga puhtaks suskamine. Eriti meeldis mulle Viskoosa taga mängides, et tüüpidel oli nagu sisse kodeeritud, et kõik pallid mis olid värava ees ohtlikus tsoonis, löödi kiiresti puhtaks. Meie kaitsel kahjuks viimasel ajal seda kommet er pole, hoopis hakatakse kuidagi palli sudima. Peab hakkama PUHTAKS! karjuma, et meestele seda sisse taas harjutada. Aga viimastes trennides 'lõdvaks laskmine' on juba mõjunud laastavalt aasta alguse trennidega sisseharjutatud püsti söötmisele - tegin jälle pea kõik söödud pikali v põlvili asendist.

Positsioonivalikust, 1-1 kiirünnakute peatamisest & tagasi põrkuvatest pallidest - väljavõtted InGoalMag-ist

Letargiast välja tuleku tarvis on vaja hakata suunama mõtteid õiges suunas (vv-i asjade suunas), selleks võiks sobida ka teooriaga natuke tegelemine:

Professional Positioning Strategies


The goaltender should have strong Visual Attachment on the puck, locked on to every movement that it makes. The puck should be directly in line with your head, evenly between your gloves and your stick and small Micro Moves should be used to maintain
squareness to the puck.

Key Points to Remember

• The Vertical Angle is located slightly above the waist of most goaltenders where the gloves are to be in position. On the shot, release the position of the player’s stick at the point of impact will begin to show how and when the puck will rise.
• The same goes with the Horizontal Angle.
• Gloves should always be in front of the goaltender’s body in the peripheral range of vision. This is one of the single biggest mistakes that goaltenders make causing massive problems with balance, puck and rebound control, squareness, and positioning.
• As the goalie begins to cut down the angle, the Net Space reduces and the shot eliminations become very economical.

Goaltending Technique: Mastering the Breakaway



Stage 1
Vv peab liikuma vastu optimaalsele positsioonile ja kasutama mikroliigutusi (micro-moves (small lateral shuffles)) kindlustamaks, et:

* the puck is directly between their skates
* in-line with their head
* between their gloves
* on their navel
* between the knees and
* (in-line with their goalie stick)



Stage Two
The goaltender should learn to “capture the shooter’s rhythm.” This technique is designed to eliminate the guesswork from the goaltender’s game by literally stick handling with the same rhythm that the player uses on you, only the shooter’s motions are a lot bigger and much more noticeable. While a player stickhandles, the goaltender uses only their blocker-side wrist in small movements (wrist rotation) to open and close their blade ever so slightly. This is completed all the way through to the shot execution.

Stage Three
Taganeda koos ründajaga värava poole. Seda on raskevõitu saalihoki vv asendis teha...

Stage Four
If you have played this correctly, the player will have made a decision to move to your left or right side. This move alone rapidly reduces the player’s opportunity to score because of the shrinking net-space. When the player makes their move, explode to the side that the player goes to and position yourself in a solid body blocking butterfly. Be sure to use your body to block the puck versus attempting to make a reactionary save.

The Post Save Recovery
After the save is made it is important to either cover the rebound, or recover from the attack back into a position of defending the net. Defending the net in a breakaway situation requires you to focus on the puck, position yourself for success and force the shooter to make decisions that place them in the worst situations to score.


Rebound Control: Taking away the Second Shot

Once a goaltender learns to execute the basic skills (reading and reacting to the puck and positioning) the goaltender must acquire the ability to quickly identify low traffic areas on the ice while the puck is being set up for the shot on goal. The best way to describe this would be a “2 camera approach.”

Camera 1/ Your Eyes: The goaltender has strong visual attachment on the puck and constantly positions and repositions his/ her body to prepare to stop the puck.

Camera 2/ Your Mind’s Eyes: The goaltender uses peripheral vision to identify higher traffic areas, then sees the flow of the play moving through his / her mind to identify low risk areas. Once the shot is taken, the goaltender uses a skill set that favours the save (if unable to smother), and places his body in the position to the redirect the puck to a low risk area.



The sign of a stronger and more mature goaltender will be the goaltender who not only stops but directs or steers the puck into areas that alleviate the pressures for their team. In the photo below, you will see that Marty Turco is angling his body to redirect the puck into the appropriate corner. He is guarded and not over rotating, his eyes are on the puck and is protecting the net nicely. This rebound will end up on his strong side where little movement is required to set up for the next attack from the opposition.

Eile SEBi trenn, liimist lahti

Kaotasin SEB-i prillidega tüübile kindlalt 7:14. Ainult algus oli enam-vähem, kui suutsime väljakumehed u 15 min kuival hoida, siis läks käest ära, nagu viimased korrad kombeks. Mul polnud ühtegi 'õiget' seivi - ainult rutiinsed sellised. Isegi väravas liikumine (õigemini 'liikuvus'), mida pean enda üheks paremaks omaduseks, oli väga vilets. Sellegipoolest seiklesin palju väravaliinist eemale ja see tõi ka suht palju väravaid, olin nagu kuidagi ebakindel-otsustusvõimetu. Isegi alguse bullitite ajal tundsin end ebalevalt. Palju väravaid keha alt hüppel olles. Ei teinud ka ühtegi 'püüan-püsti-söödan' avangut - sööt kohe pikali olles. Ei tea mitmendat korda järjest ei saanud ka ilma palli jalge vahelt sisse laskmata. Valitses sarnane unenäoline olek, nagu 'flow' ajal, selle vahega, et 'flow-d' polnud, midagi ei õnnestunud. Et häving täielikum oleks, tegi vv vastaspoolel palju mingeid ilusaid refleksi v koba tõrjeid ka veel lisaks.
Siit edasi saab ainult paremaks minna v pole üldse mõtet väljakule ronida. Väh seegi hea, et alateadvusest trügib esile väike mõttetükike, et peale selle nädalavahetuse 2 liigamängu, algab nagu uus tsükel, ettevalmistus järgmiseks mänguks, kumb meist R-ga on õigem mees 30. oktoobril väravasse minema.

Eelmisel nädalal prosura trennis ja õlletrennis nõrk, motivatsioon kadunud

Neljapäeval käisin ProSura trennis, mängisime väiksel väljakul, võitsin üsna kindlalt R-i 14:6, kuid mittevõitmisega oleks ka siis raskusi olnud, kui mul oleks eriti sitt päev olnud - R-i mehed olid suht ohutud. Kohalkäimise trenni moodi asi. Hakkas tekkima tunne, et mott kadunud.


Pühapäeval õllekas oli väravatesadu ja R lõpuks võitis 51-50 (kui ma 10 väravaga mõlemale mööda ei pane). Minul oli jälle täiesti trenni kirjapanemise trenn nagu ndl varemgi. Küll ei võtnud lõdvalt, aga lihtsalt tundsin, et ei ole kaugeltki 'see'. Ja nüüd viimased päevad aina kummitab, et tglt on tõsine motivatsiooni kriis, mis tõenäoliselt tuli peale, kui otsustasin esimeseks kaheks liigamängudeks vv-i positsiooni võitluseta R-le loovutada, kuna sõidame sel nädalavahetusel perega Laureni aastaseks saamise puhul vanaemade tuurile L-Eestisse. Näide moti puudusest: õlletrennis ei tõusnud sööduks vist kordagi üles, et jätkata püsti-mõtle-sööda harutamist, nagu poleks olnudki juba kuuaega harjutamist ja juba tekinud tunnet, et asi töötab. Maast söötmine töötas hästi tglt, aga suure platsi jakos on vaja püsti tõusmist harjutada!

Eile Auguri vastu treeningmäng, suht ok vv-olek

Kaotasime jälle kindlalt, 2:11 (vist), aga vv-olek oli ehk parim, mis 3 Auguri mängu jooksul olnud, siiski lasin paar munaust sisse, lõpus hakkas jälle tähelepanu õige pisut aga häirivalt/ohtlikult hajuma, ning lõpupoole tuli ka rohkem väravaid, kuigi ei süüdista selles ainult end. Margus ütles paar korda, et karju, kui näed teist tulemas, aga ma ei jõua teistele liikumistele reageerida, olen nii kinni palli ümber toimuvas. Selleks peaks eraldi harjutama kogu platsil toimuva jälgimist. Eilne harjutus oli palli ette söötmine. R õpetas platsi kõrvalt, et söödaksin ainult Sillule, et teised ei tee avanenud rünnakuvõimalusega midagi asjalikku. Aga mul on plaanis kõigepealt üldse saada lahti rutiinist, et annan ainult küljele v taha kaitsjale, aga peaks õppma hindama kiiresti olukorda ja valima siis. Praegune rutiin on olnud, et eriti isegi ei kaalu võimalust ette saata palli. Tõsi on , et mõni mees sai mult korduvalt palli ja kaotas selle kiiresti. Aga tegemist on trenniga, kus siis veel seda harjutada ja ega meil Auguri vastu kaitsest tõustes pole oluliselt parem rünnakule tõusmise effektiivsus, kui minu ette söödu korral. Muide meie 2 väravast üks tuli minu algatatud kiirekast (vasakusse äärde Sillule, edasi jooks, tsenderdus Jäxile, värav (visuaal)). Püstitõusmine peale püüdmist on päris normaalselt kinnistunud, tegin ainult ühe poolpikali olles kiire kõrvale söötmise.
Olen hakanud viimasel ajal natuke närvitsema väravate peale. 3 trenni järjest 1 endast välja minek, ja suht lõpupoole, äkki võib siit otsida tähelepanu hajumise probleemi allikat.
Eile oli 1 isegi visuaalidesse minna võiv tõrje, kuigi pallile käega pihta saamine oli 'juhuslik'. Lähedalt kella 9-10 pealt kiire sööt keskele 1-2 meetrilt kõva löök Kunglalt, mis oleks hüppava minu alt läbi läinud, aga käsi oli püüdmis asendis all ja tõrjusin täpselt labakäega. Eriti magus oli Kungla vandumine peale tõrjet :)

Eelmisel nädalal: Auguri frustreeriv üleolek ja laisapoolne õlletrenn

Kolmapäeval kaotasime trennis Augurile 2:11(v12), u 15 min enne lõppu saime oma esimese värava. See kord jäime selgemalt alla, kui eelmisel korral. Plaanisin harjutada kaitse juhendamist, aga mäng oli nii kiire, et polnud nagu mingit shanssigi - isegi SELJAS muutus mõttetuks, sest nad olid nagunii pea igal pool seljas... Lepik soovitas peale trenni, et peaksin rohkem ette andma sööte (ma annan ainult taha ja külgedele), sest meie mehed ei saa muidu kaitsest minema ja nii võib avaneda kiirrünnaku võimalus. Meie väravad on nagunii enamasti kiirrünnakutest. Proovin siis järgmine kord, väh vaatan selle pilguga, kas on võimalik.
Ristsöödust polnudki nii palju see kord väravaid. Väh plaanis oli kindlamalt positsioonis püsida meie kaitsel, ehk selle pärast siis. Aga see ei tähenda, nagu Auguril probleeme oleks olnud skoorimisega, mängiti kaugemal kiireid sööte ja rünnati rohkem keskelt. Muidu jälgisin küll see krd rohkem, et ei mängiks end liiga küljele/taha keeramisega mängust välja. Tundus, et tegin see kord rohkem tõrjeid, aga lõpptulemus mõjus frustreerivamalt, kui ndl varem. 2-3 õhus olevat palli püüdsin hüppelt. Juba II x järjest löödi ära värav jalgevahelt, kui jalad põhipositsioonis (lai variant)"turvaliselt" kinni olid. Mitmeid kordi olin hetk enne väravat mõne protsendi võrra liiga hajali mõtetes, vv-olekust väljas.
Pühapäeval õlletrennis 2vs2 ja 1 vahetusmees, meil R-ga jäi suure väravatesaju peale seis u +4 mulle. Motivatsioon tundus nõrk olevat, ja tuli välja seline lihtsalt trenni kirjapanemise - kohalkäimise moodi asi. R-lgi oli vist midagi sarnast. Tegin trenni ilma joogita. See väsitas kuidagi eriliselt ära, keha tundus terve õhtu ja hommikulgi veel tagantjärgi er kurnatud olevat. Vbl see tõttu, et viitsimist polnud, mängisin palju püsti olles ja üritasin palju väravast kaugele vastu tulekuid, kui muga tuldi 1:1 - päris palju karistati ära, kuid oli ka toredaid õnnestumisi. Katsetasin ka poolasendis olles, kui olen väravast kaugemale tulnud, ründajaga koos väravapoole taganemist. See tundub üsna tõhus meetod olevat. Hoki vv-del on see tavaline asi, saalihokis pole nii kerge, kui olla tavaasendis, pool püsti/pool tavaasendis olles on tagasi (ja ka mujale suundadesse) liikumine lihtsam.

Plaanis nädalas paar korda väike jõutrenn

1. Kätekõverduste asendis küünarnukidele toetudes püsida 30-60 sek, tõsta jalgu kordamööda, keha sirge, hoida kõht sees, harjutus alakeha musklitele.
2. Kükid kaigas õlgadel, selg sirge, põlved otse - harjutus tuharatele ja reitele.
4. Kätekõverdused (rind, õlad, biceps)
3. Ette asted, jalad moodustavad 90* nurga, lüka tagsi püsti ette astutud jalaga tõugates - tuharad, reied.
5. Kõhulihastele istest üles, jalad kõverdatud, alakeha jääb maad puudutama, lõug vastu rinda.
6. Hoida keha asendis, külili, küünarnukk maas, teine puusas, keha sirge, hoida 30-60 sek - alakehale

Kanda siin ette, kas teen seda v mitte.

Edit.
R-lt asendusharjutus kõhulihastele:
Pead lamama põrandapinnast kõrgemal, ca säärte kõrgusel, jalad nö tolknevad üle ääre maha. Jalad 90 kraadise nurga all. Tõstad samal ajal keha ja jalgu, aga jalad võivad kõverad olla.

Hooaja esimene õlletrenn, suht ok

Võitsin R-i hämmastava ~38:23 tulemusega. Minu seljataha löödi u tavapärane kogus palle, R-le arusaamatult suur kogus...
Hooaja alguse süüks võib ehk pidada suht suurt kogust väravaid, mis tulid, kuna ei jõudnud esipostist tagumise juurde v isegi värava keskele mitte - keeran end kehaga liiga külejele v isegi värava taguse suunda - vaja jälgida!. Ka tuli alul järjest sisse mitmeid palle keha v jalgade alt kui tegelesin hüppamisega - püüdsn seda korrigeerida, pole kindel kas eslles asi, aga enam seda ei juhtund trenni teises pooles.
Püüdmine-püsti-sööt oli õlleka kiire mängu kohta suht ok, tegin küll mitmeid 'pikali' palli mängu panekuid, aga need olid ikka enamasti sellised korrad, kui see tundus tõesti mõttekana.
Peaks hakkama eraldi tegema külje-alakeha harjutusi: tundub häirivat, et keha vajub kergesti asendist ära ja selle taga on arvatavasti külje ja alakeha lihaste nõrkus. Tuleb välja valida! Plaan teha!
Visualisatsioonidesse oleks panna paar situatsiooni, aga ei mäleta täpselt tegevustikku: Esimeses pääses pall must läbi väravapoole liikuma, lõin selle hüppelt-pöördelt selja tagant värava eest minema. Teises tegin mingi kolmese õnnestunud hüppamiste seeria värava ees, et peale situatsiooni jooksid rahulolu judinad üle keha ja silmad kiskus vesiseks. Ka tuli välja hulk õigeaegseid 1-1-le vastu tulekuid, selliseid agressiivseid.

Eile Auguri vastu trennis 4:10, lootusetu mäng, ok vv-olek. Tuleb alustada kaitse juhendamise treenimist

Meil 8 väljakumeest, neil 11 kohal. Tunniajane mäng, 30 min järel oli veel 1:3 ja 45 min järel 3:5, aga siis pandi press peale ja viimsed 10 minutit olime nagu teerulli all. 3 asja, kus tuleb tasemevahe kõige rohkem välja: söötude kiirus, kiired liikumised ja tehniline tase. Sõõtude kiirus oli kõige 'shokeerivam' ootamatus - nende söödud on sama tugevad, kui meie meeste parimad pealevisked + siis söödule on eelnenud kiire liikumine/avanemine. suurem osa väravaid tuli ristsöödust küljelt keskele v teise äärde.

Oletame, et nüüdsest võib püüdmine-püsti-söötmine harjutuse jäta teisejärguliseks, sest mingi tulemus on saavutatud - eile oli ka ainult 1 kord kiire poolpikali olekus edasi söötmine, muidu ikka tõusin sööduks püsti. Nüüd tuleb käsile võtta kaitse organiseerimise ja selle jaoks mängupildi jälgimise harjutamine. Ei kujutagi hästi ette, kuidas sellega hakkama saada, aga eile tuli er välja selle vajalikkus. Mul on nagu kinnisidee moodi sisse kodeeritud, et kui tegelen liikumiste jälgimise ja kaitse juhendamisega, siis kaotan pealelöökidele reageerimisvõimes. Samas eilse mängu ajal tekkis mõte et see võib olla ekslik arvamus, vbl hoopis aitab jälgimine-juhendamine keskendumisele/mängus-oleku-tundele kaasa. Teine väide on, et ma ei oska mängu jälgida, eraldada olulist ebaolulisest, mida vaja kaitsjatele öelda. "Seljas!", see on easy one... Üks asi, tuleb teada, kuidas peab kaitse asetsema, kui see laguneb, tuleb juhendada. Teine asi, tuleb teada, kus vastane ei tohi olla, millest tuleb kaitsele teada anda.
Kolm linki:
http://www.goaliecoach.ca/VocalLeaderGoalies.html
http://www.goaliecoach.ca/CommunicateGoalies.html
Väravavahi sõnavara (Raimondo e-mailidest Bändidose listis)

Muide, eile olin jälle keskmaa karistuslöögi (kell 11) ajal püsti, ja töötas, täh asi tundus hoopis paremini olevat kontrolli all, kui põlvili meeste massi taga.

Lisaks kaitsega suhtlemisest:
Arutasime R-ga teemat. Võtan esimeseks asjaks ette kaitse juhendamise, kui ta on palliga ründajat peale võtmas - nõuda kaitsjalt, kas ründaja juhtimist väljaku serva/nurka v puhtaks löömist (SURU NURKA v PUHTAKS). Ja peab hakkama seda karjuma! Edasi võiks veel tegeleda, kui küljel v taga mäng, näidata/osutada/karjuda kaitsele(VAATA SEDA!), kus on ründaja vaba. Samuti karjuda kaitsjale kui kiirrünnak 2vs1 mis ma tahan, et kaitse teeks (SÖÖT KINNI!).
Peab tunnetama mitte ainult palli väljakul vaid kogu väljakul toimuvat, teha see 'vuudu' osaks.

Soojendus- ja muud harjutused

1. Pall vastu seina ja püüdmine. (sooj)
* 2 palli, ühe käega vise, teisega püüdmine, enne teisega antud esimesse uus pall. pmst shower
* 3 palli zhongl. raskem variant käed üleval.
2. Jalgade kordamööda üles viimine, selili, keha õhus kahe käe ja ühe jala toel. (sooj)
3. Jala viimine üle puusa selili/kõhuli lamades. (sooj)
4. Keha pöörded, võib kepp õlgadel, käed kepil. (sooj)
5. Jala õõtsutamine käega postist hoides. (sooj)
6. Käte ringid kaigas käes laias haardes pea kohal. (sooj)
7. Toetuda käega millelegi, teise käega tagantkätt varbaotsast kinni, põleve taha poole viies venitada esi reit. (venit)
8. Puusa venitus, põlvit ühel põlvel, teise jala puusa suruda ette poole. (venit)
9. Tagareie venitus, üks jalg asetada kõrgele asjale ette, haara jalast v tuua keha jalale lähemale. (venit)
10. Istuda üks jalg ette sirutatud, teine jalg tuua risti üle põlve ja tõmmata seda jalga kehapoole, selg sirge, venitab tuharat. (venit)
11. Kummarduda keha vastu reisi, kätega kinni põlvede tagant, aeglaselt ajada põlvi sirgeks, ülaselja venitamine. (venit)
12. Kätekõverduste asendis küünarnukidele toetudes püsida 30-60 sek, tõsta jalgu kordamööda, keha sirge, hoida kõht sees, harjutus alakeha musklitele. (harj)
13. Kükid kaigas õlgadel, selg sirge, põlved otse - harjutus tuharatele ja reitele. (harj)
14. Ette asted, jalad moodustavad 90* nurga, lüka tagsi püsti ette astud jalga tõugates - tuharad, reied. (harj)
15. Kätekõverdused (rind, õlad, biceps) (harj)
16. Kõhulihastele istest üles, jalad kõverdatud, alakeha jääb maad puudutama, lõug vastu rinda. (harj)
17. Kätekõverdused selg maapoole, käed pingil vms - triceps, õlad (harj)
18. Hoida keha asendis, külili, küünarnukk maas, teine puusas, keha sirge, hoida 30-60 sek - alakehale (harj)
19. Vv-d 10 meetri kaugusel, üksteisele söötude andmine, võib ka vv-asendist püüda ja siis püsti ja sööta tagasi. (sooj)

Eesmärgid

2009/10
* Vaja hakata: suhtlema kaitsjatega; oskama juhendada kaitset; märkama, millised liikumised väljakul toimuvad ja kes-kus on.
* Teha nullimäng liigamängus.
* Hooajal mänge võita rohkem kui kaotada. (Ainus asi, mis sai tehtud)
* Püsti peale palli kätte saamist.
* Supermäng liigamängus, kus võit tänu mulle.

2010/11
Uued:
* Õnnestunud 'Hasek Roll' mängus
* 4 palliga (2+2) zhongleerimine

Eelmisest aastast eedasi:
* Vaja hakata: suhtlema kaitsjatega; oskama juhendada kaitset; märkama, millised liikumised väljakul toimuvad ja kes-kus on. Tõsiselt käsile võtta! Lisaks, vaja hakata kaitset juhendama just eriti standard olukordades.
* Teha nullimäng liigamängus.
* Hooajal mänge võita rohkem kui kaotada. (Eelmine aasta sain hakkama. Korrata!)
* Püsti peale palli kätte saamist, mõtestatud lahtimängimine. (Tõsiselt käsile võtta!)
* Supermäng liigamängus, kus võit tänu mulle.

Eile Printcenteri vastu trennis ~9:4, heapoolne vv-olek

Prntc oli sama vilets nagu eelm aasta - tööd oli, aga mängu teine pool võis end juba üsna ohutult tunda (mis on tegelikult ohtlik asi). Üks värav taas sisse esiposti äärde, kusjuures maad mööda. Muidu oli üllatavalt hea olek, ilma et kuidagi eriliselt oleks keskendumisega tegelenud. Just reflekside töötamine üllatas. Mitu korda lõin palli väravaesisest saginast enne ära kui sellele mõeldagi jõudsin. Arvan, et oma osa on siin palli vabadel hetkedel hüpitamises, mis oli ainus asi mida suve jooksul vv-i asjadest vahel tegin - need refleksiharjutused, kui viskad palli õhku ja hästi kiire liigutusega püüad kinni ja/v ei vaata palli lendu alul, pall kaob korraks silmist, siis vaatad ja püüad kiire liigutusega. Samas üsna nõrk oli palli püüdmine, aga sellega veel jõuab tegeleda. Praegu jääb endiselt esimeseks trenni ülesandeks püümise järel püsti tõusmise ja mõttestatud söödu andmise harjutamine. See kord võis juba enam vähem rahule jääda: vist kordagi ei söötnud pikali/põlvili asendist, korra läks liiga ohtlikult, kui viskasin palli rünnakusse saatmist üritades otse vastase ründajale. Teiseks asjaks (rõhk jääb ikkagi esimesele asjale), millele tähelepanu pöörata jääb asend - just siseposti suhtes. Üsna julgelt mängisin väravast eemal, kordagi ei eksinud tõsiselt, aga sellist liikumist võidakse ka kergesti ära karistada (prntc ei saa üldiselt sellega hakkama). Ka olin palju püsti, laskusin põlvili alles kui vastase rünnak oli tulnud meie väljakupoolele. Lisaks põlvede säästmisele, tundub see päris hästi ka mängutundele ja liikuvusele kaasa aitavat. Samuti olen hakanud püsti seisma trahvilöökide ajal ja mitmetel kordadel maski taga, seni on need olukorrad positiivselt lahenenud. Aga eile sai taas kinnitust, et trahvilöökide ajal kaitse organiseerimine on mul täiesti olematu (2x eile), meie kaitse oli ikka suht peata neis olukordades, aga jällegi, Prntc ei suutnud seda ära kasutada. Peale püüdmise järel püsti tõusmise harjutuse lõpetamist, tuleb võtta see kaitse organiseerimine käsile. Võiks ju võtta mitu ülesannet korraga, aga eelmisest aastast tean, et siis ei võta tõsiselt ütegi, praegu on 1 ülesande puhul isegi märgata edasiminekut.
Parem pöial sai soojenduse ajal taas pisut haiget - peaks hakkama soojendusel parema käe tõrjetest, v üldse pommide törjumisest loobuma, teine variant, mida olen viimasel ajal (sel hooajal siis) rakendanud, teha soojendus püsti asendis. Nii toimub tõrjumine vähem labakätega, samas see tundub olevat rohkem liikuvam ja tähelepanu ergutav, kui tavaasendis soojenduse tegemine.

Esimene treening, SEB-ga Spartas, ei olnud er hea

Ebaõnnestunud vv-i oleku võib suuresti ajada põlvekaitsete ja põranda süüks, aga ikkagi, ebaõnnestumine on ebaõnnestumine.. Kaotasin R-le u 10:16, mis on isegi hea tulemus, kuna tundus nagu oleks mulle aina palle seljataha laotud, samas kui R-le mitte. Mul olid jalas Unihoci püksid, mis oma ekstra põlvepaksedustega ei sobi üldse kokku Sparta libisematu põrandaga - põlvekaitsed siis muudkui keerlevad jalas, liiguvad üles-alla ja vajuvad üldse ära alla. Nii et pool ajast tegeles aju väh alateadlikult põlvedega.
Trenni ebameeldivaim osa põlvekate probleemi kõrval olid väh 4 liiga puhtalt esiposti sisse löödud väravat. Mitmed väravad olid ka selliseid, kus olin end situatsioonist välja mänginud, kui mitu meest tuli kiiresse mu vastu. Aga samas mitmed tõrjed v rünnaku segamised õnnestusid just tänu vastu liikumisele.
Trenni parim osa oli alguses bullitite löömine, kui tüübid said ainult 1 palli mu selja taha - 1 põlv üleval tehnika. Selline tunne nagu oleksin neid agressiivsusega üllatanud, enamus mehi ei jõudnudki pealelöögini.
Trenni ülesandeks oli võetud palli kättesaamise järel püsti tõusmise ja alles seejärel söötmise harjutamine, ning enamvähem hästi suutsin seda isegi järgida. Järgmises trennis tuleb keskenduda samale asjale + koha valik, esiposti jälgimine-tunnetamine.

Tallink Floorball Tournament 2010

Bändidos - Naps 3:3
Bändidos - Löpsöt 1:2
Bändidos - FBellat 8:0
Bändidos - Ääsmäe 2:4
Poolfinaali ei pääsenud

Nii ma ise, kui ka väljakumehed, tegime rahuldavad esitused, mis ei olnud siiski piisav hea tulemuse saamiseks: võrdsetes mängudes soome meeskondade vastu viik ja napp kaotus; mängus, kus pidime võtma, võtsimegi kindla võidu soome tüdrukute vastu; Ääsmäe mängis meist paremini ja võttis (taas) võidu. Ääsmäe vastu tuli siis juba 4. järjestikune kaotus - kõik kaotused mina väravas olnud. Nendega see aasta enam aratavasti ei kohtu, sest nad pääsesid meistriliigasse. Soome tüdrukute vastu tuli esimene nullimäng ametlikes kohtumistes ja ka esimene bullit mu vastu - tõrjusin selle. Mõnusalt v hoopis ebameeldivalt kuumaks läks erutusest korraks kogu keha, kui bullit määrati, aga tõrjumise ajal olin omas elemendis. Tõrjeasendiks valisin üks-põlv-üleval.
Selle kohta, et üldse I korda hooajal olin väravas, tuli päris ok etteaste. Ühtegi prohmakat ei tulnud, mõned toredapoolsed seivid. Ääsmäe lõi paar väravat hüppava minu alt sisse, kui ristsöödu järel tagasi värava ette hüppasin. Suhteliselt vähe palle sain kätte, ja kui saingi, mängisin endiselt suht rapsides lahti - püsti tõusmatagi mõned korrad - selle teema peaks võtma hooaja üheks prioriteediks, mida treenida. Kätte - püsti - mõtle - sööda.
Ja täna siis hooaja esimene trenn: SEB-ikas, järgmine ndl peaks ka Bändidose treeningud algama.

Algamas on uus hooaeg

Üsna järsult on algamas uus hooaeg. Ülejärgmisel esmaspäeval peaks toimuma esimene treening Kristiines. Sel nädalavahetusel tulemas Tallink Cup, kus siis läheb mänguks ilma ühegi eelneva trennita. Kipub veel nii minema, et esimesele mängule jõuan ka suht vahetult enne mängu algust.
Sel suvel võtsin ettevalmistust lõdvemalt kui eelmistel aastatel. Mängisin küll suvi läbi tänavahokit - esmaspäeviti trenn, neljapäeviti üle nädala suveliiga, kus langesime välja veerandfinaalis Saku vastu mängides 2:3, põhiturniiril olime 10 meeskonnast 5.kohal. Erinevalt eelmisest aastast ei teinud see suvi ühtegi jooksutrenni, ei tegelenud praktiliselt üldse ka teooria ega palliharjutustega. Jalgpalli ka ei mänginud, kuna hooaja lõpus saadus pöidlatrauma, andis kogu suve ennast tunda ja ei hakanud riskima lisapõrutusega.
Nii et ühelt poolt lähen uuele hooajale vastu praktiliselt ilma igasuguste ettevalmistusteta, teisalt aga igati puhanult, just et aju pole suviläbi saalihokiga tegelenud.

18.04.10 trenni videod

1. Saalihoki
0:26 Taga küljel mäng: R'l sisenurk kinni, jalg pikalt väljas söödu lõikamiseks, toetub kätele, selletõttu jalg mööda maad ja katab maapinna ära. Minul keha püsti ja jalg ei kata põrandapinda seetõttu ära, aga käed on liikuvamad. Mis on parem variant?
1:18 Jummel, nagu mingi vana hüljes loivan, loodetavasti pole see mu firmaliigutus :)
1:31 Üks mu lemmikuid, peaaegu nagu Hasek Roll
1:58 Võtsin Urxi mu ette 1:1 sattumise ära
2:23 Vt. 0:26 kommi! V on mu paindumine lihtsalt nii sitaks muutunud... See auk jala ja maapinna vahel tundub hirmuäratav.
2:32 Lohakas väravatagant ümber tuleku kaitseks sisenurga kinnipanek.
4:02 väravas liikumise näide
4:16 Oll tuleb 1:1, mööda löök
4:58 (järg 0:26 ja 2:23-le) Krt, mul on ka käed maas, ikka see auk...
5:06 Vasak jalg reageerib - küll mööda..
7:34 Jälle jalgväljas auguga näide

2. Saalihoki trenn
0:20 R-le värav, alustas tõrjumist püstiasendis
1:14 Urxi 1-1 tulek, veel üks tagasihoidlikum rullimoodi liikumine.
1:59 Urx tõstab palli kella 2 pealt üle minu väravasse.. Asend äkki polnudki nii vale, kui värava ajal endale tundus? Löögi hetkel olin laskunud liiga madalale?
2:36 Urxi küljelt tulek ja järelsituatsioonis pealelöögile kaugele vastutulek ja tõrje
2:55 (ebaõnestunud) 1-1 tulek R-i vastu.
3:29 Keskmaa pealeviske tõrje
3.42 Tõrjed, järelsituatsioonis kesjoonelt värav..
4:34-35 Asendi näide
4:50 R-i vastu, kiire sööt väravaette vabale Ollile, värav. Vbl oleks jalg väljas aidanud (kas sööduliin v väravaliin kinni).
5:02 3-1-1 rünnak, värav. Olin liiga väravast väljas? Aga no krt, 3-1-1
6:02 Tõrje järel kohe istuli, õnnestunud tegutsemine
6:22 värava ees viskumine, palli ära võtmine
6:39 Erxi 1-1 ära võtmine, üritas vasakule joostes paremalt ära lüüa.
7:09 R-l jalg söötu ennetavalt väljasirutatud - maadmööda
7:14 Erxi 1-1 tulek, ühe puute löögi tõrje
7:18 Sahmiv positsioonivõtt, korraks istuli
8:04 3-1-1 värav, liiga vastu tulek? aga tõrjusin esimese löögi (aga Erxile ette)
8:42 1-1 ennetamine, äralõikamine
9:08 värav, liiga kaugel jälle? 1. tõrje, rebound sisse (2-1-1 pmst)
9:28 trenni lõppvärav, mida kaitse tegi?

3. Trenn1
0:21 värav, ei jõudnud, nagu ikka napilt :)
0:40 ja 48 tõrjed, Putsi! irw
1:31 õnnestunud vastu tulek
3:19 jalgade vahel tõrjumine, Kurat! irw
5:45 Ebaõnnestunud väljahüpe, aga väh segasin piisavalt
5:57 2-0 tulek, värav, läksin liiga vastu? 2 otsaga asi
6:18 2-1 tulek, pmst sarnase olukorra nagu eelminegi, sain ära võetud, aga olin see kord u pool m värale lähemal.
6:25 R vastu värav, kella 10-11 vahelt taha posti, R liiga ette kaldus, polnud tõrje asendis?
6:47 Ristsööt väravaette vabale Erxile, värav. Ma ei arvestanud Erxiga, liiga küljel väravast väljas.
7:20-34-42-57 Mängin väga väravast eemal. õigustatud? Riskantne igastahes, aga hea hüppamisvormi, korral ehk tasub ärA, kuigi hüppamine ise on ka kahtlane asi (põrandapind jääb katmata)
8:04 värav, sööt v tagant ette keskpositsioonile, ma ei jõudnud positsiooni sisse võtta. Läksin vbl v taga liikumisega liiga ja valesti kaasa
8:30 jälle 1,5 m väravast väljas, lõpuks hüppega värava tagant palli ära võtt
8:53-9:16 päris toredad madinad värava ees (4 seivi)

4. Trenn2
1:15 Jalg ikka käib mööda maad ka, kui pikalt väljas (vt. esimest kommi). Ristsöödu järel istuli tõrje. Tegin väiksed arvutused, et kuigi mu jalad on istuli olles laiali ainult 100-120 mm, katavad nad siiski alla 4 m kauguselt tulevate visete puhul kogu maapinna ära ja 3p jooneltki tulevatest üsna suure osa (~77%). Istuli tundub ka et käed on liikuvamad. Aga istuli on enda ümberpaiknemiskiirus väiksem ja kätega ei pruugi ulatuda ülenurki võtma.
2:45 R-i püsti seistes tõrje, vist isegi maadmööda löök.
2:52-3:03 2 tõrjet
3:10 R-i püsti tõrje, värav
3:55 R tõrjub Erxi läbimurde
4:19-29 2 tõrjt - keauglöögile u 1m vastutulek, lähilöökide blokeerimine vastutulekuga.
5:57 R püsti vastutulek
6:43 R poolpüsti vastutulek
6:58 Ristsöödu järel istuli asendisse - tõrje
7:05 R-i väravas liikumine
7:34 küljelt-tagant värava ette sööt, R ei tegelenud söödu katmisega, aga oli väravaesisele vabale mehele vastutulekuks valmis, siiski värav.

Eile Printcenteri vastu 7:5 - ok mäng

Ei teinud midagi erilist, aga on hakanud tekkima tunne nagu Ameerikas parematel saalijalka päevadel - just agressiivse vastase ründajate ründamise ja kindluse osas. Peaksin võtma affirmatsioonidesse - jätma mänguks häälestumise jaoks meelde - selle kindluse, mis oli väravas ligi 10 a tagasi. Huvitav, et selle tunde kätte saamiseks nüüd nii kaua aega on kulununud (pea 2 aastat - alustasin saalihokiga 2008 veebruaris ja mingi sarnane tunne hakkas tekkima mõned kuud tagasi). Täh tunne on justkui käes, aga sellist kindlust pole. Aga eks praegu mängin arvatavasti ka suhteliselt kõrgema tasemega mängijate vastu. Tol ajal olin ka elu parimas füüsilises vormis. Nüüd, aga olen kogenum ja rohkem tegelenud spetsiaalselt vv-mise teooriaga. Tol ajal lihtsalt mängisin.
Eile oleks tõenäoliselt saanud ametliku mängu korral 2 min, kui blokeerisin Sinepi konkreetselt ära, et ta pallini ei jõuaks, kui mul endal polnud lootustki pallini jõuda. Veel oli paar üsna kõva kokkupõrget, aga need olid peale seda, kui olin juba palli kätte saanud. Veel võtsin bulliti ära. Vbl ülatasin vastast üks põlv üleval tehnikaga, sest tüüp lõi üsna mannetult mulle jalgadevahele. Väravad tulid enamuses kaitse eksimustest (B-d olid mõne aja üsna paanikas ja siis tuli ka 5 v järjest), kui mõne neist eksimustest oleksin ära lappinud, siis oleks võinud mängule anda 'hea' hinde, nüüd oli lihtsalt 'ok'. 2 väravat tulid keskmaa positsioonilt maa lähedalt paremast põlvest mööda väravasse - sellisel hetkel peaks üritama hoida jalgu veel pisut rohkem maapinda katmas - laiali. v olin äkki positsioonilt väljas pisut?
NTrenni jooksul tuletasin vahel, aga mitte järjepidevalt, meelde 'Never give up!' afirmatsiooni. Ja kui tulid 4:4 ja 4:5, läks 'veri keema' ja keskendumine ning mänguviha sai päris heale tasemele viidud.

2 SEB-i, 1 õlletrenn - ei midagi erilist

Nüüd siis kolmapäeviti Spartas SEB-i trenn, arvatavasti kuni mai lõpuni. Selline pool nalja tegemine, sest seal käivad ka väga nõrga tasemega SEB-i naised. Sisse saavad nad mulle küll, nagu näitas viimane trenn, aga üsna keeruline on nende vastu mängides asja 100% tõsiselt võtta ja ilma selletagi võiksid nemadki 1-1 tulles ära lüüa. Igastahes, siit paistab võimalus harjutada keskendumist, tähelepanu teravana hoidmist ka sellises mängus, sest kui juba mõne % võrragi võtad asja lõdvemalt, kasvab väravavõimalus rohkem kui mõne % võrra. Proovib järgmine kord tõsisemalt võtta.
Kohe esimeses Sparta trennis tegin hüppeliigesele liiga. Seal on väga viletsa libisemisega põrand ning vv-alas ringi liikumiseks tuleb teha ekstra jõupingutusi. Alguses arvasin, et need imelikud lisaliigutused põhjustasid trauma, aga siis tulin järeldusele, et süüdi oli siiski jalatsi halvasti/nõrgalt kinni sidumine. Sellist asja ei tohi teha!
Esimesel K-l kaotasin napilt aukudega linale, teisel K-l R-le.
Eile siis õllekas Mustamäel, üsna tavaline õllekas. Võitsin R-i +4. R kasutas üsna palju püsti mängimist, millest kindlasti tulid ka mitmed v-d seljataha. Võiks mõnikord soojendusel sellist stiili proovida.

Hooaja statistika kokku (järg 22. veebruar 2010 statistikale)

Ääsmäe ja Ferrata klobisid finaalis üksteist nii korralikult (10:5), et nende mõlema vv-i tõrjeprotsendid kukkusid kolinal ja ma sain playoffi kokkuvõtteks oma ühe mängu hea tulemusega vv-dest parima protsendi - 89,6 - seda 48 pealelöögi, mis oleks teglt paras 2 tavapärase mängu pealevisete arvuks, ja 43 tõrje juures. Väike lohutus seegi, et kaotasime veerandfinaalis just hilisemale võitjale.

Kokku tulid väikesed muudatused liigahooaja statistikasse:
Mul 7 mängust, 4 võitu, 3 kaotust, et jäin siiski pos bilanssi juurde (Bändidos 12st 7-5. Bändidos oli põhihooja järel 4. kohal, playoffide järel lõplik koht 5.)
Väravatesuhe 31:31 (Bändidos 59:51)
Tõrje % 84,6
Mängus keskmiselt 4,4 väravat seljataha.
7 mängus mulle 201 pealelööki, mis teeb keskmiselt 28,7 mängu kohta. Tõrjed 170 ja 24,3

Mängud:
*Võit Tähe II üle Jõgeval 7:4, pealelöögid 26:25, tõrje 84%
*Võit Saku II üle Kristiines 5:4, pealelöögid 35:25, tõrjed 84%
*Võit Tapa üle Tapal 8:6, pealelöögid 35:23, tõrjed 73,9%
*Kaotus Ferratale Kristiines 3:4, pealelöögid 23:37, tõrjed 89,2%
*Võit Paide-Järva üle Paides 4:2, pealelöögid 27:20, tõrjed 90%
*Kaotus Ääsmäele Kristiines 1:6, pealelöögid 21:23, tõrjed 73,9%
*Veerandfinaali kaotus Ääsmäele Kristiines 3:5, pealelöögid 30:48, tõrjed 89,6%

3 head mängu (neist 2 kaotused), 2 ok mängu, 2 suht nõrka esitust.

Eile Printcenteri vastu 11:1, ok vv-olek

5 min jäi puudu 0-mängust, meie täielikult domineerisime, mul oli 2-3 korda vähem tööd kui Kasparil vastas. Tõsisemad asjad olid kiirrünnakud, nende äravõtmised/ennetamised, sh. 2:0 tuleku äravõtmine, mis lõppes ründaja jooksuga ilge pauguga mulle küljelt vastu pead - tema lonkas väljakult minema, mina olin õnnelik, et kiiver peas oli... Prtc ainus v tuli ka kiirrünnakust.
Proovisin I x mängida pleieriga - panin i-podi kubemekaitsmetesse. Soojenduse ajal oli küll hea, aitas meeleolusse minna (breakz and h/c breaks) aga mängu ajal võtsin klapid peale 5-10 minutit ära, sest hakkas segama - mõte kippus minema omapead uitama.

Eelmise nädala kolmapäeval Sakus oli supersitt päev, kaotasin R-le ~9:18, lõpuks olin nii liimist lahti, et virutasin kiivri vihaga vastu maad. Vv-mise tüdimus sai uut hoogu juurde, kuid seda sai eile jälle pisut maharahustatud.

Esmaspäevast esmaspäevani, 4 trenni - hooaeg läbi, õhk kummist väljas

Eelmine E Printcenteri vastu äärena väljakul, võitsime ~7:3 (0:2), olin üsna aktiivne, aga res söötu ega väravat ei saanud, pigem sagisin niisama suht mõttetult ringi.
Eelm. K Sakus, väiksel väljakul (risti) 2vs2 +1 kiire mäng. Täiesti tundeta läksin kohale, ega er üritanud ka kohapeal tunnet saavutada, kuigi hüppasin-kargasin päris palju. 17:23 R-le.
Pühap õlletrenn, Hea kiire trenn 3vs3 +mõl 1, läksin jälle tujutult trenni, kohapeal tuli enamvähem ok mäng, väh minnalaskmist ei olnud, kui R enamväh algusest peale juhtis väravatega. Lõpuks tuli väsimus, ei jõudnud enam positsioonil olla kogu aeg. Kaotasin R-le vast 3-4 väravaga, aga väh mängude suhe jäi viiki.
Eile Printcenteri vastu võitsime 5:2 (0:1/2:2). Sain üsna ok tunde kätte. Mitmed vastase kepi eest palli ära võtmised, paar kiirrünnaku äralõikamist-ennetamist. Üks "tõrje" ajas närvi, kui vastane tuli 2vs1, palliga tulija lõi 4-5 meetrilt peale ja ma kukkusin ("reageerisin") u pool sek-i enne lööki istuli, asendist välja, aga tüüp lõi üle. Rahul sellega, et ndlse tujutuse järel oli isu tagasi

Eile kaotasime veerandfinaalis Ääsmäele 3:5, mul üsna hea mäng

Liigahooaeg sai järsku läbi ja kahjuks tulid hooaja 2 parimat esitust kaotatud mängudes (parim Ferrata vastu, teine siis eile). Ääsmäele kättemaks ei õnnestunud, õnnestus vaid nende edasipääsu raskemaks teha ja esimest korda teha nende vastu hea mäng - kolmas kaotus neile tuli numbritega 3:5 (2:3/1:1/0:1), pealellögid meie kahjuks 30:48, tõrjeprotsent 89,6... Polnud küll super-esitus, aga üsna hea ikka. Kui poleks olnud esimese värava sisse laskmist 30. sekundil, oleks võinud mängu väga heaks lugeda, aga ma polnud veel täielikult valmis olekus ja kahjuks pidi olekusse saamiseks tulema selline torge - u 7 meetrilt, kella 11 pealt vedmisepealt meestevahelt ilusti vasakusse värava serva. Aga siiski suht nähtavalt tuli pall - ma polnud 100% valmis! Edasi võtsin päris mitmeid 1-1sid ära, ja tegin oma tööd üsna korralikult. I kolmandikul tegin paar rabistavat lahtiviset, millest üks oli eriti ebaõnnestunud, õnneks tüüp ei saanud mult otse labale tulnud palli väravasse toimetamisega hakkama - Oll vist päästis mu, väravasse veereva palli värava eest ära löömisega. Edaspidi sisse tulnud väravad olid kõik sellised, et oleks võinud ära võtta, kui oleks rohkem õnne, aga otseselt süüdistada end ei saanud. Mitu 1-1 võtsin niimodi 'unenäoliselt' ära, nagu viimasel ajal on hakanud rohkem juhtuma, et ründaja on must nagu juba mööda saams, ja siis jalg tuleb nagu iseenesest 'kuskilt' ja suskab palli minema. Nagu mingi refleksivärk.
Mänguks ettevalmistus kodus läks üsna plaanipraselt, olin eelnevatel öödel ilusti välja puhanud, kuulasin peale äramist, kuni kodust välja tulekuni hea tunde tekitamiseks lemmikmussi ja kogu aeg käis saalihokivideo + vahetult enne kodust välja tulekut Nhl-i parimad seivid. Jõudsin ikka vägagi olekusse. Aga kohapeal jäi mingi kriipsu võrra ettevalmistus puudulikuks... ja siis see esimene värav..

Võib juhtuda, et siin jääb nüüd kuni sügiseni üsna vaikseks. Peaks veel mingid kokkuvõtted tegema. Ja üldse, kas, ja millist kasu sellest blogist on olnud?

Eile Sakus - uimasevõitu

Peale paari nädalat hea tundega trenne, eile jälle selline suht tundeta mäng. Tahe nagu oli olemas, aga keha ei tulnud järgi, olin uimasevõitu, enamasti väikse % võrra liiga aeglane. Oma töö tegin siiski ilma eriliste eksimusteta ära, aga just see tunne, et teravusest jäi puudu. Mängisin palju suht kaugel väravast (mängisime väiksel platsil 3vs3), ja see pani teravama meeskonna vastu mängides mind sageli olukorda, kus pidin ristsöötudele reageerima ja tegema hüppeid, mis suures osas jäid pisut aeglasteks.
Kokku tuli napp 13:12 võit R-ga arvestuses. Lisaks mõnele justkui juhusikule teravamale tõrjele, oli positiivsemaks asjaks tahe. Lugesin paar p tagasi www.goaliecoach.ca artikklist "Examining a desperate save moment", sellest kuidas üheks olulisemaks soovituseks tehnilisemate kõrval on lihsalt suhtumine "Never give up!" ehk "Do not give up!" siis Kunagi ei loobu! Ei anna alla! ja nüüd olengi neid afirmatsioone enda juures 'propageerinud' ning võitlusvaim oli üsna kõrge - vbl see mind eile 'veepeal' hoidiski ajal, kui keha polnud tasemel.

Pühapäeva hommikuseks veerandfinaaliks, kus arvatavasti väravas olen, tuleb teravus tagasi saada! Esimene asi: tänasest kuni mänguni tuleb iga öö magada väh 7-8 h. Enne keskööd voodisse, rsk!

Olen palli õhku viskamise ja püüdmise harjutusele natuke lisa-touchi andnud: kui mõni aeg tagasi lisasin uuendusena võimalikult kiire liigutusega, 'viimasel hetkel' palli püüdmise, siis uuem variant on, pöörata pilk/pea palli poole alles, kui see langema hakkab - parem veel, kui üldse ei pööra pead üles, aga see on raskevõitu (esialgu?)

Lingid

www.goaliecoach.ca - väga hea hokiväravavahi teemaliste artiklite kogu.
www.mentalgoaltending.com - muuhulgas NHL-i vv-de tsitaatide kogu.
The Dominator - Haseki best of
Hasek Roll - Haseki firmaka näide.
Goaltending 401: Laterals can make or break a goalie. Master them or perish! - artikkel külgedele liikumisest.
Perform in Games Like You Practice - artikkel
VENITUS-HARJUTUSTE SOORITAMISE JUHEND - vt seal ka näidete linki "Stretchingu kompleks 32 harjutust"
NHL Saves of the Year 2008/09 - oi, mulle meeldis see kui 3. koha seivis Fleury võtis ära värava, kui Toronto asjapulgad jõudsid juba prožektorid värava puhul põlema panna

Eile Sakus - suht hea päev oli

Võitsin R-i 12:4, mul oli hea päev - ok-le vormile ja suht heale vv-olekule lisaks paras kogus õnne, seda viimast tundus R-l kõvasti puudu jäävat. Mitmed püstikargamised ja palli õhust äravõtmised õnnestusid, kuid paar tk ka ebaõnnestusid (õnneks olid need möödaminevad pallid), mitu korda lõin eemal seigeldes palli vastase eest minema - paar korda tegin seda ohtlikult, nii et pall läks vastasele (õnneks jõudsin väravasse tagasi v ei saanud vastane millegi asjalikuga hakkama). 4st väravast 3 tulid ristisöötude järel, kusjuures kõigi puhul jõudsin veel hüppelt palli puudutada. Üldse oli suht hea hüppamispäev, mitmed õiged löögile vastuliikumised, ja endal oli sees selline tundevärelus, et väravaees on kontroll päris korralikult minu käes, sest väljakumängijad tundusid kuidagi mannetud.
Kodusesse mängueelsesse rutiini kuulusid 3 ndl-i NHL-i Saves of the Week'id.

Nädala tsitaat: A goalie’s job, basically, is to be perfect

Scott Clemmenseni intervjuust InGoalMag-ile "Game Day: Interview with Florida Panthers’ Goalie Scott Clemmensen"
Vastusest küsimusele "Before the game, in the locker room, are you social or do you want to be left alone?"
"Goaltenders by nature are so quirky and weird because they have so much pressure; there is no margin for error as a goalie. A defenseman can make mistakes out there and it won’t cost the team a goal. A goalie’s job, basically, is to be perfect and with that comes a certain level of stress and concentration. I think that the conception that goalies are weird and superstitious all stems from that simple fact."

Eile Printcenteri vastu 3:2 - üsna hea

3:2 võitsime viimase 10 min väravatest. Üsna hea vv-olek oli, vaatamata magamatusele (pidin päeva jooksul 3 kanget kohvi tegema) ja kardetud suht zombi-olekule. Mul oli suhteliselt vähem tööd kui vastas Kasparil, kellel oli ka päris hea päev. Väravates ennast er ei süüdista: 1. tuli küljelt väravatagant kiirest ristssöödust värava ette, kust löödi otse ära suht tühja väravasse; 2. tuli paremalt tulnud lähilöögi tõrjumisest otse väravaette teisele vastasele, kelle paarilt meetrilt pealelööki enam tõrjuda ei suutnud.
Visuaalidesse võib panna, kui lõppu eel päästsin hüppelt käsi ees, ristsöödu järgse '100%se' maakohal väravapoole lendava palli.
Positiivseks võib pidada ka seda, et olen viimasel ajal hakkanud mängima üsna agressivselt - sarnase tundega nagu kunagi parematel saalijalka aegadel. Just viimastes Printcenteri vastu mängudes - trennis omde vastu ehk mitte niiväga. Olen seda olekut tglt kogu aeg vaikselt taga igatsenud. Eile võtsin mitu 1-1 tulekut ära, kus ründajaga sai asjad selgeks tehtud kokkupõrkes - ründan palli ja ka vastast, ning kuidagi käe v jalaga susates löön palli ära. Üsna veapiiril mängimise näiteks on, et kui vastane üle mu selja lendab, teen automaatselt väikse puki. Juba soojenduse ajal sain selle 'agressivse' tunde kätte. See ja flow koos toimivana oleks täisuslik kombiatsioon.
Suht palju olin see kord püsti ja tänu sellele jõudsin ära võtma mitmeid küljelt väravataha lendavaid palle.

Eile õlletrenn - ok olek

OK vv-olek, erilist teravust polnud, aga mängule keskendumine oli päris hea. Vaid viimases minimatshis tuli tagasilök, kui kaotasime kiiresti 0:5. R-ga jäi lõpuks seis 25:23 mulle. Suht rahulolematu olin enda 1-1-dele vastuminekute suhtes, 3-4 korda tehti nii ära, et ründaja sai must suure kaarega mööda ja viskas tühja värvasse. Liiga mõtlematult läksin vist peale, R-l teisel pool õnnestus samasugused liikumised äras nullida. Vbl teen vastutulekuid liiga ühtmoodi ja ründjad oskavad seda ennetada (Erx oli see põhitegija eile).
Twravuse puudumist näitasid 2 taganttulekuga palli sisenurka sisse sopsamist, olin täpselt 'õige' protsendi võrra liiga uimane. Taganttuleku võimalustega tuleb enam arvestada!

Õletrenn - tahtejõuetuse tipp

13:23 - kaotasin 4 X 2:5 ja viimase võitsin 5:3. Juba esimese matchi ajal tekkis minnalaskmismeeleolu, kuskil keskpaigast mängisin juba täiesti isutult ning kordagi ei tekkinud tahtmist end kätte võtta... Ei taha sellist mõttetut mängu/suhtumist enam näha! Hull propaganda käib - psühholoogia ja power tv ja värgid ja siis selline...
Ainus pluss, et mängisin väga agressivselt - näiteks on selgeks agressiivse mängu indikaatoriks see, et sain 4-5 korda vastu näppe, kui ründasin labasid. Aga selline mäng tõi ka mitu v-d, kui läksin vastu ja ei pööranud tähelepanu maapinna katmisel ning keha alt löödi sisse.

05.03.10 edit: Järgmisest trennist alates tuleb tõsiselt ette võtta psüholoogiapool, millest on siin nii palju juttu, aga toimub ainult regress. Pühapäevase trenni ülesanne: hoida keskendunud olekut ja kui see ära läheb, selle tagasi toomine.