Mänguks psühholoogisliselt ettevalmistumisest

Ph.D Patrick J. Cohn'i raporti "The 10 “Deadly” Mistakes Hockey Players Make With Their Pregame Attitude" lühikokkuvõte.

Kümme "surmavat" viga, mida hokimängijad mänguks ettevalmistudes teevad:
1. Enda esitusele liiga suurte ootuste panemine
2. Enesekindlusele tähelepanu pööramata jätmine
3. Mängu tähtsusest ja selle ümber toimuvast enda segada laskmine
4. Elu probleemide mängule kaasa toomine
5. Üle-treenimine enne mängu
6. Tulemuste pärast liigne muretsemine
7. Puudulik mängu planeerimine v plaaniga mitte kursis olemine
8. Vastase tugevusest enda heidutada laskmine
9. Muretsemine selle pärast, mis teised sust arvavad
10. Läbikukkumishirmu põhimotivaatoriks olla laskmine

Kuus tähtsamat eesmärki, mida peaks täitma enne mängu:
1. Olla valmis, tunda end mänguks valmis olevat
2. Olla enesekindel oma oskuste suhtes - enesekindlus ilma suurte ootusteta
3. Keskenduda sooritusele, olla valmis uuesti keskenduma, kui keskendumine hajub
4. Olla valmis hakkama saama ootamatute ebameeldivuste ja ebaõnnega
5. Olla kursis mänguplaaniga
6. Olla täielikult sportlase (väravavahi) rollis sees.

Eile Sakus - uimane Roy

Tühja värava vastu 9:9. Ei jäänud er rahule endaga. Ei läinud vv-tundesse sisse, kuigi meeleolu oli hea. Reaktsioon oli kuidagi uimane - unenäoline - sarnane viimase pühap trennile ning seegi kord olin korralikult väljamagamata, võitlesin peale tööd kodus, et mitte magama jääda. Trenni eelsel ööl tuleb korralikult välja puhata! Tegelesin kodus enne trenni Patrick Roy best of-ide vaatamisega ja tagatipuks tõmbasin trennis vormi peale Roy särgi. Nii et kehvale mängule ka subjektiivne põhjus olemas - uus varustus. Tegelikult soojenduse ajal isegi tundsin end natuke Roy'na, kui bullitite tõrjumine tuli päris hästi välja :) Aga kohe soojenduse alul sain kõvasti haiget parema käe IV sõrmele, mida ndl tagasi 1:1-de tõrjudes põrutasin - niisama pole nagu midagi viga, aga tugevad pealelöögid vastu sõrme tegid väga haiget, nii et palusin hakata edasi bulliteid tegema.
Mängiti 4 vs 4 + 1vs2 varus, aga mäng oli suht uimane, nagu ma isegi, v tundus siis uimane, sest olin ise ka uimane. Tegelikult, ega mul mängus just suuri prohmakaid olnudki. Aga suur osa väravaid tundusid pisut parema paiknemise v pisut kiirema reakstsiooni korral äravõetavad. Päris mitu äravõetavat sisenurka oli, ja siit kohe ülesanne: järgmise nädala mängu eelseis trennides tuleb nüüd kõige rohkem tähelepanu pöörata sisenurkadele, sest need on viimasel ajal pea iga trenni järel kriitikat saanud. Muidu selleks trenniks määratud ülesande, püsti püsimisega, sain rahuldavalt hakkama - püsisin päris hästi asendis, kui toimus küljele liikumine, aga selle nullis mõneti ära, et üldine liikumine oli kuidagi unenäoline, ja seda mitte heas, flow mõttes.

Visualiseerimisest (David Hutchison'i artiklist InGoalMag.com-is)

Oluise osa treeningust saab teha ka diivanil lebades. David Hutchison ütleb oma InGoalMag-i artiklis:

"I watch a good deal of hockey and I think about how particular moves are made. Over time, somewhat with intention, and somewhat without, I have incorporated all kinds of techniques into my game just by thinking about them.

So if you want an extra edge to your training, or if you just don’t get enough practice time, think about a technique and rehearse–in your mind. Imagine a play and how you will execute to make the save. Repeat several times.

Maybe your inspiration comes from something you have learned in practice or with a goalie coach. Maybe you have a great DVD on goaltending. Or maybe you’ve just seen Marc-Andre Fleury make a lights-out save. Either way, you can think your way to a better game."

Lisaksin siia juurde ise enda õnnestunumate tõrjete meelde jätmise ja nende visualiseerimise läbi vv-i tunde tekitamise ja õnnestunud liigutuste kinnistamise. Samuti on heaks materjaliks "NHL Saves of the Week"

Täies pikkuses artikkel: Mental Rehearsal Can Improve Your Goaltending

Treeningmäng Printcenterii vastu 9:1

Meie väljak oli lihtsalt Printcenterist peajagu üle. Tegin mõned vajalikud tõrjed, mitu väljasööstu, et ellimineerida 1:1 tulek, sain 2 korda vastu näppe - vasaku nimetissõrme küüne alt veri väljas, aga siiski põhitegevus käis vastaste värava all, ning olulisimaid asju oli hoopis mängust hea tunde saamine . Võib vist öelda, et vastu näppe saamise sagedus viimasel ajal näitab agresiivset-aktiivset vastase ründamist - juba 4 trenni järjest väh 1 näputrauma trenni kohta. Ainuke värav tuli ristsöödu järel ja pall läks hüppava minu alt läbi - mingi murdosa sek hilinemisega lõin käega keha alt mapinna kinni, aga liiga hilja.
Ülesannetest - sisenurga katmine oli korduses, ja sellega sain hakkama, aga väga ohtlike olukordi ei sündinud ka. Teiseks, kindlapeale vastu liikumisd olid ka üldiselt õnnestunu - ükskord tõrjusin jalgadega liiga ohtlikult kaugemal seisva vastase ette, aga meie kaitse oli ka kohe kohal ja midagi ei juhtunud - proovida jälgida kuhu suunda lüüa pall ära.
Üks meeldejäv tõrje oli, kui tõrjusin pealelöögi ja siis reboundile järgnenud löögi selili kukkunult kahekäe punch'iga nagu jalka väravavaht.

Eile õlletrenn - nõrk

Vv-tunne nõrk, põhiliselt ainult neg emotsioonid trennist. Käte teravus nõrk, keskendumine nõrk. Kaotasin R-le 4 väravaga, mis mängupildi järgi on isegi hea saavutus. Mäng oli R-ga u pool trenni võrdne, siis üks 0:5 matš lõhkus vähesegi olnud mänguisu täiesti. Tuli küll otsa kohe ka R-i 0:5, aga see tõi vaid pisut tunnet mängu tagasi. Veel veidi enne seda, III matši ajal, tuli mõneks minutiks mingi supervorm peale, aga seegi lõhuti järgnenud väravate ja matši kaotusega ära.
Ülesanneteks oli pandud sisenurga hoidmine ja pallile-löögihetkele keskendumine. Esimene löök tuli kohe terava nurga alt sisenurka sisse. Ja sisenurki tuli veelgi, ja üldse tundus koguaeg, et asend/positsioonivõtt on väikse nõksu võrra saatuslikult vale (sest õiget vv-tunnet polnud?). Pallile konkreetselt keskenduda suutsin ainult hetkiti, trenni teisel poolel enam peaaegu ei üritanudki. Ülesannete ebaõnnestumise põhjused: Mäng liiga kiire? Peaks võtma ainult ühe ülesande trenni kohta? Äkki oli süüdi joogise öö järel halvasti välja magamine, üsna kevadise kärbse moodi olek oli päev otsa - täna tuleb sellele kinnitust leida, sest magasin nüüd väga korralikult välja. Ja krt, kahe ndl pärast on liigamäng - peaks juba hakkama leidma mingit vormi ja mängukindlust, vigastuspausi lõpust on juba 3 ndl möödas. 5 trenni to go. Vv-tunne vaja kätte saada!
Üks pos asi, mida viimasel ajal veelgi tähele pannud: vahelt lõiked / püsti kargamised on suht effektiivseteks muutunud. Samas agressiivne ründajale vastuminek oli väikese aga olulise nõksu võrra liiga vähe resoluutne - kipub tekkima selline vahepealne mõttetu tegutsemine - peaks minema peale korralikult-konkreetselt v üldse mitte minema.
R-lt tuli idee, mida võiks katsetada: risti üle söödu puhul libistada end hoopis jalad ees tagaposti ette, see peaks olema kiirem liikumine, kui keha ja käed ees. Samas on oht end lootusetult mängust välja mängida, kui peaks veel tulema sööt tagasi. Igastahees tuleb katsetada.

Eile Sakus - okei 'jõutrenn'

Nagu eelmiselgi kolmapäeval, tegi seegi kord sisselaskja meeskond iga värava järel 5 kätekõverdust. Sel korral polnud enam keha ja meelele poolt füüsilisele lisakoormusele nii hullu vastuseisu nagu esimesel korral ja trenn oli kohe nauditavam-asjalikum. Jõudsime R-i ja Marekiga pea p tundi varem kohale ja tänu sellele sain soojenduse juba trenni alguseks tehtud, mida polegi vist varem juhtunud, ja mis andis juba enne trenni valitsenud päris heale tundele lisa positiivse laksu. Väljakumehi oli ka see kord tavalisest rohkem, mis tegi mängu kuidagi tihedamaks (4vs4 + mõl. 2 vahetust). Sain selle aasta esimes võidu R-i vastu ~11:10.
Trenni ülesandeks oli keskendumise teravana hoidmine, sest viimasel ajal on olnud sellega probleeme. Ülesande täitmisega võis rahule jääda, ühtegi minnalaskmise meeleolu ei tulnud peale. Tähelepanu oli ka sellel, et mitte lasta füüsilisel lisakoormusel mängule keskendumist segada, ka sellega sain suht rahuldavalt hakkama. Oli ka mitmeid päris häid agressiivseid väravast välja sööste, aga samas Anti skooris ühe mu vastu kui hüppasin-tormasin vastu 1:1-le, ja pall läks väga puhtalt mu alt läbi - vastu minnes tekkis kõhu alla tühimik - maapind jäi täiesti katteta. Veel üks meeldejäävam eksimus oli kui Urmas u kella 2 pealt lõi alla eesnurka värava, kui olin eelnevalt läinud pette ohvriks ja hakanud juba nurga kaitsest ära liikuma. Standard olukordadest ei tulnud ühtegi väravat, tegelesin väravapinna katmisega ja üsna edukalt.

Kolmapäeval Sakus jõutrenn

Kolmapäeval mängisime R soovitusel nii, et iga värava puhul pidi sisselaskjas meeskonnas tegema igaüks (ka vv-d) 5 kätekõverdust (esimene mäng 10, aga see protesteeriti väiksemaks). Huvitav füüsiline trenn tuli välja, aga see lisakoormus muutis käed ja liikumise üsna töntsiks ja ega mingitele tehnilistele külgedele ka suutnud er keskenduda. Paide Max oli ka meie trennis, vahepeal läksin tema 3-4 järjestikuse värava ja kätekõverduste peale päris endast välja, et pildusin lausa oma kiivrit. Nõrk! Kokkuvõttes võitis arvatavasti R - meil mõlemal läks arvestus sassi. Mängu keskmes olid siis käekõverdused, mitte punktid ega mängutehnika :)
Tegin ühe 1:1 olukorra lahendamisel - võtsin Olavilt palli laba eest ära - kuidagi parema käe 4. sõrmele haiget, et eile oli sõrm päris paistes. Täna õnneks tundub juba peaaegu korras olevat.

Eile trennis Printcenteri vastu 11:8 - enamvähem ok

Ei ole millegi üle uhke olla, ehk peaks isegi häbi olema. Teravust ega agressiivsust polnud, positsiooni valik pole er hästi paigas.

Eile õlletrenn - suht ok

Selle kohta, et mängisin üsna haiglase olekuga, oli päris ok mäng. Väga kahtlesin, kas on ikka üldse hea mõte trenni minna - nohu ja mängima hakates tuli veel tuikav peavalu ka lisaks. Aga mänguisu on endiselt suur, lubatud ka nagu sai, ja mõte, et väike shokiteraapia moment ka lisaks. R võitis u +2, mängude seis ka 3:2 tema kasuks. Alul tegime natuke aega 1 ja 2 vs 3 mängu, vähemuses oli minu meeskond ja sain 3 vastuseta väravat seljataha, ja kui 3vs3-ks läks tuli veel 1:5 otsa, et juba tekkis allaandmise meeleolu, et 'ah täna siis nii...' Üsna ootamatult kujunes edaspidi siiski R-ga üsna võrdseks mänguks.
Võib öelda, et positsioonivalik on endiselt natuke paigast ära, aga siiski tunduvalt parem kui kolmapäevl oli. Ja jälle panin tähele, et potensiaalse nõrgema tegija pealeviset võtan väikse % jagu nõrgemalt, mille see kord karistas ära Viki. Üks värav selline, kus pikalt väljas olev jalg oli piisavalt üleval, et pall sealt alt läbi läheks - viga, mida viimasel ajal muidu väga palju enam pole esinenud. Lubamatult palju oli ka keskendumise kadumist ja hetkiti lõdvalt võtmist, mille ajan muidugi mugavalt haiguse kraesse. Viletsa tervise pärast ei võtnud ühtegi ülesannet ka ette. Muidu energiatase oli küll päris ok, päris tublisti kargasin ringi jälle. Mõned rõõmustavad tõrjed olid ka, kus ründajad närvi läksid kindlana tundunud väravate ära võtmise peale :)

Liigas valus 5:6 kaotus Nõmmele

Kaotasime Nõmmele 3.perioodi alguse 4:2 eduseisu järel 5:6. Ja esimesed 2 kolmandiku olime domineerivam pool. Raimond tegi hea mängu, aga sellest ei piisanud - nõmmekate ristsöötude realiseerimine oli kahjuks filigraanne täna. Esialgu jäime veel Nõmme järel teiseks liigas, aga tagant tuleb meil tihe grupp jälitajaid. Nüüd on pea kuu aega vahet ja siis veebruaris 4 mängu. Praegu on küll hirmus tahe end käsile võtta ja vorm tagasi saada, et teha ka mõni supermäng, milliseid R see aasta on mitmeid näidanud, ma mitte ühtegi, ehkki ma pole see aasta veel kaotanud liigas... Mingi psühholoogiavärk nende ametlike mängudega? Trennis tuleb küll ju häid mänge välja. OK, tegeleme asjaga!

Eile trenn Sakus - tunne, nagu oleks hooaja esimene trenn

Trenni lõpptulemus ja energiatase olid päris ok, aga tegelikult pole ammu olnud nii kriitiline oma mängu suhtes. Oli R-ga eelnevalt kokkulepitud, kes võidab, see on Nõmme vastu väravas - jäi viiki, nii v.suhe, kui ka mängude arvestus. Enivei, tunne ütleb, et oleks vaja veel väh ühte trenni, et peaksin end valmisolevaks. 100%-st oli ikka asi kaugel - just positsioonivalik, pealelöökideks valmisolek, fokusseerimine ka. Alul soojenduse ajal bullitite tõrjumine oli er. nõrk - tunnetust ei olnud üldse. Mängus läks mitu palli madalalt alla nurkadesse; mitmed korrad, er alguses, oli sisenurk täiesti katmata, mingi 4-5 värava puhul tundus, et vale positsiooni valik v mitte- valmisolek oli süüdi. Keskendumine polnud päris õige, väh 2 korda ajasin meeskonnad sassi - 1 kord lõppes see ka väravaga. "Kiire, agressiivne, mõtestatud mäng!" tundus jõuetu sõnaderoduna. Kõike seda negatiivset kompenseeris suhteline teravus ja õnn (teravuse võiks ehk mängunälja arvele kirjutada). Liikusin kiiresti ja tegin palju õnnestunud sahmivaid tõrjeid, suht palju esines sõber post. Korra võtsin 1:1 tuleval Erkil palli labapealt ära - see on meeldiv liigutus, mis on viimasel ajal hakanud üsna sageli õnnestuma. Üldse, tunne paranes mängu jooksul tublisti, aga ei julge väita, et lõpus oli õige tunne käes.
Ülesanded: Püüdmine oli rahuldav, kuid mittemidagi erilist. Reboundid sain küll päris hästi kontrollialla.

Ülesanded, millega trennis tegeleda

* Püsti püsimine, mitte vajuda positsioonilt ära koos ründaja liikumisega.
* Kui pikali, siis kohe kiiresti püsti - positsioonile tagasi.
* Võimalikult palju palli püüda.
* Reboundide likvideerimine, kõik pallid kiiresti enda valdusesse, agressiivne mäng.
* Jalatõrjed.
* Väljakumängijate juhendamine, suhtlemine, vv-sõnavara.
* Mõtestatud lahtimängimine: väljaviskeks püsti, hindan kiiresti olukorda, söödan.
* Lahtimäng ettesööduga.
* Mõtestatud standardolukordade lahendamine.
* Keskenduda löögihetkele.
* Keskenduda pallile.
* Sisenurk kontrolliall.
* Reageerimisega koos v pealelööki ennetavalt pallile vastu liikumine.
* Agressivne mäng, ründaja ründamine. Väravast suht kaugele liikumine, vajadusel kiiresti tagasi liikumisega.

Psühholoogia
* Keskendumise, fookuse teravana püsimise pidevalt meelde tuletamine.
* Affirmatsioonid: Võitlen iga palli pärast! Panen oma värava lukku!
* Strateegia kolmikud: Kiire (tõrjeliigutused, positsioonilt positsioonile), agressivne, mõtestatud! Keskendu, püsi püsti, võta pall ära!
* Tunded kontrolli all: hingamisharjutused
* Vv-tunde tekitamine: Postidele patsu (sõbrad), 5 sektorit kontrolli all, vv-i liigutused.
* Never Give Up! suhtumine

Eile väljakumängijana Printcenteri vastu

Võitsime 6:4. Olin trennis esimest korda peale 3-nädalast vigastuspausi. Mängisin ääreründajat, suht ok, kuigi võhma oli vähe (kartsin siiski hullemat). Sain kirja ühe posti ja paar suht ok pealelööki ja paar ilusat 1:1-le viivat söötu. Korralikult kaitses mängimine oli võhma vähesuse tõttu pisut problemaatiline. Me mängisime 3 vahetusmehega nende 6 vastu, aga endiselt, ega neil er võiduvõimalust olnud. Raimond oli väravas, et anda talle mänguvõimalust enne laupäevast Nõmme mängu - minu varianti pole eriti arutanud, sest pole ju 3 ndl väravas olnud. Vigastus igastahes tunda ei andnud, kuigi ega selliseid spetsiifilisi jalaliigutusi teinud ka.
Soojenduse ajal sain 5-st bullitist 3 sisse, suht kiirelt vv-le peale minek ja mööda mängimine. Kui Raimond korra kiiresti ründas mind, nullis ta mu võimaluse väga puhtalt ära - mulle kui ründajale ei sobinud see vv-i liikumine kohe üldse, ja mulle kui vv-le on selline käitumine vägagi meelepärane.