Õletrenn - tahtejõuetuse tipp

13:23 - kaotasin 4 X 2:5 ja viimase võitsin 5:3. Juba esimese matchi ajal tekkis minnalaskmismeeleolu, kuskil keskpaigast mängisin juba täiesti isutult ning kordagi ei tekkinud tahtmist end kätte võtta... Ei taha sellist mõttetut mängu/suhtumist enam näha! Hull propaganda käib - psühholoogia ja power tv ja värgid ja siis selline...
Ainus pluss, et mängisin väga agressivselt - näiteks on selgeks agressiivse mängu indikaatoriks see, et sain 4-5 korda vastu näppe, kui ründasin labasid. Aga selline mäng tõi ka mitu v-d, kui läksin vastu ja ei pööranud tähelepanu maapinna katmisel ning keha alt löödi sisse.

05.03.10 edit: Järgmisest trennist alates tuleb tõsiselt ette võtta psüholoogiapool, millest on siin nii palju juttu, aga toimub ainult regress. Pühapäevase trenni ülesanne: hoida keskendunud olekut ja kui see ära läheb, selle tagasi toomine.

Eile trennis Printcenteri vastu 5:3 - väga hea vv-olek

Raske võit, meil puudus kogu I ründekolmik ja kaitsest Riku, olime kogu mängu tagaajajad - mängul polnud midagi sarnast päev varem mängitud liigamängule. Pealelööke oli u võrdselt, tööd oli palju väravas, aga mis põhiline - oli er hea vv-olek. Selle hooaja I korralik flow näide. Sel aastal on veel (vaid) 3 supermängu olnud (II-III per sügisel Saku II vastu sõprusmängus, Tapa-eelne trenn Sakus ja Ferrata liigamäng), aga need olid teistsugused - füüsilisemad, "pealesurutud". See oli "uneäoline", pigem refleksi-, kui reageerimispõhiste tõrjetega mäng. Ja mis oluline - suutsin seda olekut hoida v pigem omada soojendusest kuni mängu lõpuni. Ainus häiriv asi on, et see tuli kuidagi justkui iseenesest, sundimatult peale. Ainuke konkreetne stimuleeriv asi, mida tegin vahetult enne trenni, oli nhl-i best-of'ide vaatamine. Aga olen seda ennegi teinud ja see vaataminegi oli suht pinnapealne. Pisut loogilisem seletus on, et tegelesin eile hommikul üle pika aja (aasta-2?) metta meditatsiooniga ja päev varem vaatasin vv-de reflekside-teemalisi videosid ning mõtisklesin pisut selle teema üle.
Et siis tõrjeid oli eile palju, mitmeid selliseid, mida võiks visuaalidesse panna, mille peale meie pink hõiskas. I visuaalidesse: väravaesine sagin, vsstane minu ees, pall põrkab maha nii et vastane jääb minu ja palli vahele, löön tahtmatult parema jalaga ümber vastase palli minema. II visuaal: Ristsööt, vastane saab lähedalt kella 1 pealt löögile praktiliselt tühja väravasse, jõudsin küljele hüppel kuidagi lüüa käe seljataha ja tõrjuda. III visuaal: 1-1 läbijooks, pall tuleb põrgeldes, ründaja järel, saab must kuidagi vasakult mööda, sirutasin jalga pikalt taha vasakule ja sain pallile pihta - täiesti ootamatult-lootuseta.
+ sellele lisandus mingi mängu-viha, võitlesin mõnede pallide pärast nii et närvpüsti ja peale situatsiooni judinad üle keha, meie omade väravad panid röögatama nagu oleks liigamäng.

2009/10 põhihooaja statistika

Bändidos 7 võitu, 4 kaotust, 21 punkti, väravate suhe 56:46, mis annab meile 4. v 5. koha - selgub selle nädala lõpus. Kokku löödi meile peale 255 korda, mis teeb 23,2 pealelööki mängust.

Minul tuli 6 mängust 4 võitu, 2 kaotust, see tähendab üks hooaja eesmärke - saada positiivne mängude bilanss - sai täidetud.

Mängud:
3 järjestikust mängu -
*Võit Tähe II üle Jõgeval 7:4, pealelöögid 26:25, tõrje 84%
*Võit Saku II üle Kristiines 5:4, pealelöögid 35:25, tõrjed 84%
*Võit Tapa üle Tapal 8:6, pealelöögid 35:23, tõrjed 73,9%
3 järjestikust mängu -
*Kaotus Ferratalt Kristiines 3:4, pealelöögid 23:37, tõrjed 89,2%
*Võit Paide-Järva üle Paides 4:2, pealelöögid 27:20, tõrjed 90%
*Kaotus Ääsmäelt Kristiines 1:6, pealelöögid 21:23, tõrjed 73,9%

Tõrje % 83,0 - võib enamvähem rahule jääda. Kibedaks teevad meele 2 suht nõrka esitust, millest õnneks vaid 1 lõppes kaotusega.
4,3 väravat keskmiselt mängu kohta seljataha, mis pole just kõige hiilgavam, aga enamvähem rahuldav.
153 pealelööki 6 mängus, mis teeb 25,5 keskmiselt mängu kohta.
2 korda tegin 3 järjestikuse mänguga seeriat, mõlemal korral oli I mäng hea v vägahea esitusega, II mäng üsna hea, ja III mäng üsna nõrk...

Võrreldes eelmise hooajaga on pilt siiski paranenud, siis oli tõrje% 76,4 , seda 5,5 mängu ja 123 pealelöögi kohta - keskmiselt 22,4 pealelööki mängust. Võite tuli siis 2, kaotustega on asi segasem - olin osaliseks 6 kaotuses, millest alustava vv-na vist 4 mängus.

Eile purustasime liigamängus Printcenter/ProSura 8:1

Põhiturniiri viimane mäng 1:0/4:0/3:1, pealevisked 28:14. R mängis kindlalt, Printcenter rikkus III per 5.minutil 0-mängu ära, aga seda väravat oli ka väga raske ära võtta.
Ühes situatsioonis määras kohtunik korra meie vastu karistuslöögi, kui Raimond tõrjus/suunas käega eemale omade tehtud pealeviske - kahtlane otsus, aga vaja meelde jätta: kui tuleb oma mehelt sööt (ka tahtmatu), võib kohtunik selle oma suvajärgi veaks lugeda, kui puudutan käega palli... - igastahes peaks üritama mitte kasutada käelaba.
See oli meil hooaja 7. võit, 4 kaotuse kõrval. Meie vastane veeranfinaalis ja ka põhihooja lõplik koht (4. v 5.) selgub nädala pärast. Veerandfinaal mängitakse kuu aja pärast, et siis nii palju on aega end taas õigesse vv-olekusse saada. Praegu viimased ndl-d on olnud tõsiselt probleeme end just trennideks õigesti sundida - vaid mängudeks olen õige v enamvähem õige suhtumisega valmistunud. See pole pisav, et rahul olla!

Eile kaotus Ääsmäele 1:6 - mõttetu esitus

1:6 (1:3/0:1/0:2), kusjuures I minutil läksime juhtima. Aga meie rünnak oli nõrk, plaan ei töötanud, nende vv tegi head tööd, mina ei teinud midagi erilist ära. Vist 4 väravat headest keskmaapealelöökidest, 1 lähedalt minust mööda löök, 1 risti sööt v ette ja tühja väravasse pmst. Ma nagu otseselt ei eksinud, aga teravust oli vähevõitu, natuke paremini asetsemise korral oleks enamus väravad ära võinud võtta. Ja üsna hea vv-tunne tekkis viimasel kolmandikul, kui seis oli juba 1:6...
Enda teisejärgulise esinemises süüdistan ka ka nihkes ettevalmistus - igasugu pisiasjad: kodust mängueelset sisseelamisrutiini tegin muude toimetustega segamini + mitmed pisikesed tavapärasest erinevad 'liigutused '.

Youtube'i videod

*FSN Sport Science - Episode 3 - *Reaction Time - Olaf Kolzig
*Goalie Reaction Time
*December 5th, 2009 Miikka Kiprusoff Calgary Flames Makes An Outstanding The Save On San Jose Sharks
*Top 10 Last Hope Goalie Saves
*Best Saves of Patrick Roy
*Fleury Saves the Stanley Cup
*Huge Saves + osad 2-6
*NHL Top 10 Saves of 2009 - Western Conference

Eile trenn Sakus - vähe tööd

Võitsin R-i 7:3, mis on väikse saali kohta hämmastav tulemus, aga ei tulnud mitte minu super-päevast, vaid sellest, et mul polnud praktiliselt tööd. Kui poleks olnud Exeli vatte seljas, poleks ehk higigi korralikult lahti saanud. Samas, R tegi korralikku tööd vastaspool nii väravas kui ka oma potensiaalselt nõrgema tiimi juhendamisel ja poole h mängu järel oli seis vaid 2-1 - tavaliselt on selleks ajaks löödud 2-3-4 X rohkem väravaid. Kõik mulle löödud väravd tulid kiirrünnakutest. Eks ma pidin ikka mõned tõrjed ka tegema, aga üldiselt olid rünnakud üsna hambutud - R-i kaosetaktika.

Eile Printcenteri värvas 3:10 Bändidose vastu

Selline linnukese kirjapanemise trenn. Väsinud ja haiglase tundega suht isutu mäng. Kui veel u 2:5 peal sõrmeküüne alt veri välja löödi ja siis veel mõni minut hiljem laks sama sõrme pihta tuli, kadus üldse mänguisu ära. Nõrk selle kohapealt. Tunne, et viimasel ajal on esmaspäevased trennid vähe motiveerituks kujunenud. Bändidos on trenni-Printcenterist ikka nii masendavalt üle. Näis kuidas on pühapäeval mängida, kui põhiturniiri viimases mängus neil trennismittekäijatest lisajõud kohal on.
Huvitav: sel aastal Raimondo vastu trennides mängud 1-1-6 (võit-viik-kaotus), aga eelmise aasta lõpp oli 5-0-0 mulle... et võtan trenne viimasel ajal kergemalt? Igastahes on 'tunne' väga vähestes trennides see asta õige olnud. Kättevõtmise asi?! Vaatame kolmapäeval!

Eile võit Paide-Järva üle 4:2 - suht hea esitus

Võitsime Paides kohalikke 4:2, mis tähendab, et võitisme see hooaeg kõik kolm välismängu. Tunne oli hea, kuigi mitte nii terav ja hea vv-olek kui Ferrata vastu. Pealevisked 27-20 meile. Mäng käis Raimondo plaani järgi ja juhendamisel ning seda edukalt - neutraliseerisime vastase 2 ohtlikku ründajat (Max ja nr.5) ja mängisime kindlapeale kaitsest lähtuvat mängu.
Paide mõlemad väravad tulid kaugvisetes. Esimest ei näinud ma üldse tulemas, teist jõudsin kiivriga pisut kõksata, kuid ikka lendas väravasse. Irooniline, et olen viimasel ajal tundnud end just kaugvisete suhtes üsna kindlaks muutunud olevat.
2 meeldejäävamat tõrjet: Esimeses nende nr 5 murdis paremalt läbi ja sai muga 1:1, ja suutsin ta küljel liikumisega püstises asendis kaasa liikuda ja tõrjusin kindlalt kehaga ta pealelöögi. Teine oli vist vabalöögi järel, kui olin maski taga jalg pikalt küljel väljas, nägin hetkeks, et pall on tulemas madalalt just taga posti, nii et veel pisut küünitasin väljas olevat jalga ja tõrjusin pimesi.

Eile Sakus - suht hea vv-olek

Eile oli vv-del üsna hea päev. R oli teravam ja kaotasin talle 5:8 (tavaliselt toob seal 8 värava taha laskmine võidu). Mäng 4vs4 +1 mõlemal. Jälle kätekõverdustega mäng, aga 8 seeriat ei seganud vist eriti. Mul oli üsna palju ebaõnne - tavatult palju selliseid palle, mille jõudsin ära puudutada, läks sisse - er. 1-1sid, millede puhul võib süüdistada ka grammivõrra liiga väikest agressiivsust. Kui vastu minna, tuleb terake agressiivsemalt asja võtta! Samas päris hea oli kesk- ja kaugmaa pommitamiste tõrje.
1 rumal viga: Kaitsja (Marek) ja ründaja tormasid palli järel minu poole, Marek ees pool, sain I pallini, sain valdusesse ja viskasin Marekile labast rünnakutsooni poole lootuses, et ta liigub kohe rünnakule, ta jooksis edasi ning pall läks ohtlikku lahtisesse võitlusse kohale jõudnud ründajaga. Sellises situatsioonis toimetada pall igaljuhul ohutumasse tsooni! See on kui surve all väravaeest läbi söötmine.
R oli küll trennis parem, aga on enam-vähem kokku lepitud, et laup mängin ma Paides Paide vastu. Jälle kehtib sama ettevalmistusplaan: 1. Korralikult väljapuhkamine; 2. eelneval päeval (väh. õhtul) "mänguga mitte-tegelemine" - väike sõber alko tuimestab mõttetegevust; 3. vahetult mängueelne sisseelamine, millest pool kulgeb see kord bussis.

Esmaspäeval Printcenteri väravas häving

Bändidose vastu Printcenteri väravas, et harjutada Max-i vastu mängu - tuli 1:~13 häving, kusjuures Maxi osa selles pold märkimisväärne. Lihtsalt ei suutnud midagi ära teha. Pc kaitse oli nagu sõelapõhi, B domineeris - minu väravall käis tõhus pealelöökide ja ristsöötude tulevärk (Ferrata vastu ei toimunud päev varem enam-vähem sama tulejõuga midagi ligilähedastki). Ise olin väsinud ja näljane, motiveeritus ka polnud kaugeltki sama mis pühapäeval. Hüppasin ja tõrjusin, üsna hoolega, aga ei mingit tolku, 13 väravat vastase 1 vastu seljataha lasta oli jube. See lohutus jäi, et parema päeva puhul oleks ehk mõned pallid vähem seljataha läinud, kuid häving oleks ikka olnud totaalne.
Üks värav mis jäi kripeldama: Sillu sudis värava taga suht posti lähedal, ja lõi tagant ära minu põrkest - posti ja enda vahele jääv ava tuleb sulgeda!

Eile Ferrata vastu 3:4 - enda mäng tuli päris hästi välja

Kaotasime Ferratale 3:4, kusjures minut enne lõppu olime taga 1:4. Nad jooksid meid üle, meie rünnak oli mannetu, kuid oma väravaesise hoidis me kaitse päris ilusti enda kontrolli all. Mulle tehti vist rekordilised 37 pealelööki. Tuli küll kaotus, aga vv-tunne oli väga hea, üks paremaid, mis kunagi liigamängus olnud, kindlasti parim sel hooajal. Usun selle taga olevat pea 100 % plaanipäraselt läinud mänguks ettevalmistuse: olin väljapuhanud – 3 eelnevat ööd magasin a 8 h-i; kuna kodus olid külalised, siis eelneva ööpäeva polnud aega mängule mõtlemisega tegeleda – end psühholoogiliselt võimalik, et läbipõletada; viimased 2 h-i enne mängule minekut sain enamvähem rahulikult tegeleda olekusse sisseelamisega (muss, videod, enda bestoff). Kogu mängu aja tundsin end üldse väga enesekindlalt, ainult avavärava zorro (nr.11-lt) ajas korraks endast välja, et seda ette ei näinud – polnud selleks valmis, kuigi teadsin selle tüübi võimest zorrotada. Teise zorrokatse hiljem blokeerisin. Teise värava eel tõrjusin tugeva paarilt meetrilt kella 2lt tulnud pealelöögi kahjuks täpselt vastasele tagasi, korduslööki enam tõrjuda ei suutnud; kolmas - Nr 11. 1-1 tulek, oli äravõetav, nagu kõik 1-1-d, kahjuks sai ilusti üle mu õla visatud - oleks pidanud agressivsemalt vastu minema; neljas võis pingilt tunduda kõige lihtsama väravana, aga ma ise ei jaga seda arvamust, olin juba omastarust kindlalt püüdmas keskmaalt kella 1-2 vahelt tulnud palli, aga enne kohale jõudmist tegi see väikse vindi ja sõitis mu vasakust õlast madalamalt mööda.

Kolmapäeval Sakus tavaline 'jõutrenn'

Selline tavaline trenn, 3vs3 + mõl 1 vahetus, kaotasin R-le 11:13. Tegin mitu täielikult ebaõnnestunud kaugele väljajooksu, mis oli natuke ootamatu. Olek oli OK, aga ülesandeks peetud keskendumise ja oleku forsseerimine er ei õnnestunud - olek ikkagi ei olnud päris see. Tglt pidanuks selle ülesandega juba kodus alustama ja teel trennigi tegelema, aga kodus kiirustasin ja olin närviline, autos olime 4kesi... Teine ül, nurkade võtmine oli enamvähem ok. Jälle oli kätekõverduste trenn (5 iga värava järel) - see võttis oma osa teravusest ja keskendumis võimest, aga kui nii kolmapäeviti jätkame, siis varsti ei tohiks seda enam juhtuda.
Üks päris tore 1:1 seiv oli, kui must oli mööda mängitud, kuid sain käega tagasi küünitades palli veel väravaeest kätte.

Enne pühapäevast mängu:
Tuleb kooralikult välja puhata (alustasin seda juba täna öösel varasema magama minekuga).
Hea, et Kalev ja Gea külla tulevad - nii ei saa end üle mõtlemisega ära küpsetada.
Vahetult enne mängu omaette muusika ja visuaalidega + videod.

Eile Printcenteri väravas 3:11 - uimane vv-olek

Printcenteril polnud vv-i ja meie omad tahtsid vv vastu mängida, nii olin Printcenteri väravas. Juba soojenduse ajal ei tundnud end er teravana - bulliteid tuli palju sisse. Ja ka mänguajal ei saanud seda õiget tunnet kätte. Otseselt enda vigasid nagu polnudki, lihtsalt P-i kaitse oli nii auklik, andes B-le nii palju võimalusi, millest samas olid paljud siiski äravõetavad kui vv-olek väikse protsendi võrragi parem oleks olnud. Väga paha tunne oli nii palju palle väravast välja võtta. Ja veel see tunne, et P enda vv puhul pole me nii palju skoorinud tavaliselt. Siiski mingitele hetkedel kui juba u 40 min 60st oli mängitud ja seis u 7:1, suutsin hakata end sundima keskenduma ("kiirus, agressiivsus, mõttestatud mäng!"; pallile keskendumine; vv-i tundele keskendumine; ergas tähelepanu), mis andis pisut enesusku tagasi. Tundsin ennast ju tegelikult hästi, aga siiski mitte piisavalt ärksa-teravana. Kas põhjus ja üle hulga aja enne trenni tehtud 45 min-ne uinak? Parem seda enam mitte teha. ÖÖ enne trenni ja er enne võistlust, peab korralikult magama!. Mängisin see kord sidemega ümber parema käe IV sõrme, kuid soojenduse ajal tugevate pealelöökide ajal sõrme pihta saades, sain sellegi poolest väga haiget. Mängu see siiski hiljem ei seganud - mängus ei õnnestu kellelgi tavaliselt sellised vägevad laksud.
Kaks mälupiltide asja: Mitu head vaheltlõiget oli, üks selline effektne, kui õhust tulnud ristsöödu lõikasin ära ja püüdsin õhust kinni.
Teine oli väga eriline, meenutab Kiprusoffi supertõrjet , mis oli seda veidram, et vaatasin seda tõrjet just enne mängu kodus... Hüppasin ette kõhuli palli võtma, paras meestesumm, keegi sai pealelöögile, olin ikka kõhuli, täitsa mängust väljas, pall lendas õhust värava keskosa poole, lõin ilma ise nägemata jalgadega tagant üles ja tõrjusin. Justkui lambikas, aga väga hea tunne.
Kolmapäevases trennis pean olema adekvaatne, muidu peab hakkama rääkima sellest, kas ikka R ei peaks pühapäeval väravas olema.