Eile Auguri vastu trennis 4:7, üsna hea vv-olek

Peale mängu ütlesid mõned, et hea vv vms. (sealhulgas 2 Auguri tüüpi) - omast arust tegin tavalise heapoolse, ilma eriliste eksimusteta, ühegi möönaperioodita mängu. Suurema seljataha lastud pallide hulgaga mängudes on rohkemgi häid tõrjeid olnud ja tunne teravam olnud. See kord oli lihtsalt meie kaitsetöö I x sel hooajal hea/rahuldav/toimiv, mis aitas kõvasti.
Kuuest ülesandest ei tegelenud trennis praktiliselt millegagi, tegin isegi mõned 'klassikalised' poollamades mängu avamised ja isegi SELJAS vist ei karjunud kordagi, aga see eest karjusin vahel mõne mehe v kõigi peale, kui mingi uimerdamine toimus. Küll tegelesin 'kuuikuga' enne trenni peas. Muide tegin enne trenni kodus väikese kohvi, eitea, vbl see ka aitas olekule kaasa - peas on endiselt selline mõningane nohune paksus.
7 väravast ainult 2-3 olid nö. päästmatud, ülejäänud olid väike ebaõnn tõrjel e. ei olnud võimeline paremini reageerima. 3 väravat tuli kesk-/poolkaugmaa visetest käe ja keha vahelt läbi. Toredaid tõrjeidoli igasuguseid. 1 eriline tekitas hea tunde, kui kuidagi poolkükili olles tõrjusin palli jalalöögiga - väike himujutt käis ka peast läbi, sest niude ja puusa ühenduskohta tekkis korraks valu.
Esimene värv tuli vabalöögi järel, mis oleks võinud olla ka bullit ja mulle 2 minutit, sest võtsin 1-1 tuleku ära jalgadega tõrjudes ise väljakul lamades väljaspool vv-ala olles.

Eile tennis ProSuravastu suht norm olek, aga väljak oli väga nõrk

Kaotasime 2:6, esimese 20 minutiga taga 0:5. Meie kaitse mängiti üle, suruti põlvili, sunniti eksima, ja rünnak oli nõrk, me ei saa mängu ülesehitamisega hakkama.

Olin väljakul toimuvas nii pettunud, et ei ole isu isegi enda mängu arvustada. Aga arvustamisväärne on see, et kõigele vaatamata ei tohi vv lasta väljakul toimuvas end mõjutada - mitte, et ma väljakul alla oleks andnud, võitluslikkus säilus lõpuni. Lihtsalt, kui väljak on sitt, peab vv olema veel parem kui muidu.

Lõpuks ometi NHL-i uue hooaja nädala seivid

NHL Saves of the Week 10/19/10

ja veel viimaste kuude youtube'i leide:

The NHL's Best Saves (HD)
Top 10 best 06-07 NHL saves
Patrick Roy Over The Red-Line
Miikka Kiprusoff's Top 10 Saves
Marc Andre Fleury #29 Compilation [HD]
Dominik Hasek
Saves of the Year 2009-2010 [HD]
Saves of the Playoffs 2010 [HD]
Tretiak Shuffle Eye Coordination Drill

Eile õlletrennis üsna hea olek

Üllatavalt kindlalt võitsin R-i 31:23. Peale haigust oli ootamatult hea tunne väravas - loodetavasti ei tulnud liiga vara trenni - tegelt on tugev nohu veel alles ja kurk hell. Liikumine ja võitlusvalmidus olid üsna head, hästi töötas kõik lahtised pallid kätte saada!. Aga tundus et reaktsioonitõrjete peale ei olnud väga hea olek, ning lubamatult palju tuli madalaid esiposte sisse - ja jälle: lõpupoole üritasin seda rohkem jälgida, ja siis tuli ka vähem taha, aga vbl oli see ka juhus..
Soojenduse ajal proovisin tõrjuda nii, et käed olid eespool kui tavaliselt ning tõrjed tundusid kuidagi teravamad. Loogiliselt võttes on niimodi kergem võtta ära kehale lähemale tulevaid palle ja käed on erinevatesse suundadesse liikuvamad; standard positsioonil on eelis kehast kaugemale (v.a. alla) tulevate pallide tõrjumisel. Asja tuleks edasi uurida, v-o hakata sisseharjutama uut positsiooni. Eks ole seda varemgi uuritud, aga mitte er põhjalikult.
Mõned sellised seivid ja seeriakesed olid ka, mis laia irve näole v mõnujudinad üle keha esile tõid. Visuaalidesse üks 1-1 tuleku tõrje, Priit tuli otse, mängis must vasakult mööda ja ma tagasi hüppe-küünitamisega tõrjusin tugeva maadmööda löödud palli vasaku käelabaga.
Ja proovisin mängida ilma vestita (v.a. soojenduse ajal), R-ilt laenatud Jadbergi särgiga. Kuidagi mõnusalt õhuline-kerge oli liikuda, sain küll paar valusat laksu pihta, aga neid võib saada ka vestiga koos. R-ga juba diil koos, et ostan talt selle ära, ja proovin siis õhulist stiili veel edasi.

Hooaja alguse põhjal asjad, millega tegeleda

Leidsin hooaja alguse trennide ja sissekannete põhjal 6 asja, millele tuleks lähemal ajal tähelepanu pöörata.
1. Eriti, kui tullakse 1-1, sättida keha palli ja värava vahele. Mitte liikuda/vajuda kuidagi küljele. Teine asi, kui tuleb kaugelt pall, mitte üritada ainult käega palli püüda, vaid sättida keha julgestuseks palli ja värava vahele.
2. Kui taga küljel mäng, ei tohi keha keerata liiga ära. Peab olema valmis ette söödu puhul kohe kiiresti liikuma - kui keha on liiga ära pööratud, pole seda piisavalt kiiresti võimalik teha.
3. Jätkata palli kinni püüdmise järel püsti tõusmise, olukorra hindamise ja alles siis söötmise harjutamist.
4. Kui muidu kaitse juhendamist arendada ei oska, siis vähemalt harjutada lisaks SELJAS/ÜKSI-le sisse käsklus PUHTAKS, et mingigi areng toimuks.
5. Rohkem tähelepanu esiposti suhtes asetsemisele. See on tundunud olevat sel hooajal läbivaks probleemiks.
6. Kui õiget olekut pole v see kaob, siis tegeleda selle tagasi saamisega. Kui närviline, tegeleda hingamisega. Kui teravusest puudus, proovida igale võimalikule pallile järgi minemist (saab teha soojenduse ajal). Igal juhul tuleb asjaga konkreetselt tegeleda, mitte lihtsalt teadustada, et on jama ja olek võiks tagasi tulla.

Esmaspäeval ProSura vastu trennis 3:6(5), haiguse eelne olek

Kaotasime suht kindlalt 3:6 (0:3), viimane meie vastu tühja väravasse. Raimond oli kohal, platsil, ma mängisin haiguse-eelses olekus, teravust polnud, et oleks pidanud tegema kiire loobumisotsuse ja R väravasse. Õpetussõnad: Sitas olekus ei roni väravasse, kui teine mees on valmis asemele minema. Kui füüsilise oleku pärast on teravusest selgelt puudu, võid küll väljakul mängida, aga väravasse ronimine on kuritegu.
Tegin rutiinsed seivid ära, vahepeal isegi kargasin ringi ja väljast võis paista, et olen ok, aga tegelikult, tundsin, et mõtlemine on aeglane, ei suuda korralikult keskenduda, pea paksuvõitu. Tänasest trennist loobungi, eile läksin töölt poole päeva pealt koju - palaviku küll ei ole, aga pea on paks ja nohune (eile kurk valus).
Trennist üks ebameeldiv tähelepanek, kui vaenulikult agressiivseks olen muutunud: üritasin peale üht mäsu ja palli pärast võitlust ise käpuli olles tagant jalga ühele vastasele jalaga virutada - 'õnneks' läks mööda, aga et selline endast väljaminek - mulle ei meeldi. Pühapäeval tõmbasin punase kaardi vääriliselt must mööda mänginud Vavilovi jalust maha. Seegi tuli kuidagi automaatselt pooltahtlikult... Hakkasin kodus lugema dalai laamat...

Eile tavaline õlletrenn

Sain suht viimasel hetkel võimaluse trenni minna, üsna ok olek, kaotasin R-le ~32:39.
Tegin kiirustades pooliku soojenduse. Kohe suht trenni alul tegin ühe jalatõrje ajal puusa, reie ja kubeme ühenduskohale haiget. Õnneks vist läks ilma vigastuseta mööda, aga siit moraal: soojendust tuleb teha korralikult!
Panin jalka särgi alla dressika ja see tegi olemise väga umbseks. Trenni teisel poolel tundsin kohati, kui kiivri peast võtsin, et silme eest virvendas ja pea oli nagu paks. Dressikas pole õige asi - tekitab ebamugava tunde, aga miski ei tohi olekut segada, sest juba väike % ebameeldivust võib olla otsustav (umbne dressikas, jalast ära vajuv põlvekaitse, valu puusakondis peale maaga kokkupõrget).
Tundus, et väga palju oli esipostist väravaid. Üritasin end mängu jooksul sättida, vbl õnnestus isegi, vbl oli alul lihtsalt ebaõnne esipostiga. Vavilovil oli mingi kiirete tõmblustega 1-1 tuleku võte, millega sai päris palju väravaid mu vastu - ta tuleks vist kuidagi ühte äärda ära suruda, et see ära lahendada.

Eile Auguri vastu 5:15, hea vv-tunne

Kuigi kaotasime ja väravaid tuli seljataha rohkem kui eelmistel kordadel, oli vv-olek see kord hea ja õnnestunud tõrjeid palju, nii et peale trennigi jäi püsima pos tunne. Pealegi Augur oli see kord kohal parimas rivistuses, mis ma trennis seni näinud olen. Tegin mitu 2st ja 3st tõrjeseeriat. Võtsin lati alt ära Salmi 5-6 meetrilt 12 pealt löödud pommi (ega ma muidugi palju pidanud klassikalisest tõrjeasendist kätt liigutama) (visual). Trenni märksõnadeks olid, "Ei anna alla! Võitlen kõik situatsioonid lõpuni!" Hakkasin seda juba soojenduse ajal kinnistama ja jäi külge ka. Võtsin tagasi hüppega ära ühe paremasse serva väravaga 1:0 sattunud tüübi pisut uinuma jäänud löögi (tüüp vist juba tähistas vaikselt väravat)(visual). Ka õnnestus üks ristsöödule järgnenud pealelöögi 'jalka hüppega' tõrje - tavaliselt jõuavad need keha alt läbi minna v lihtsalt füüsiliselt jääb hüpe liiga hiljaks (visual). Veel oli üks ilus paremasse alanurka tulnud palli jalatõrje (visual). Üldse mängisin väga liikuvalt.
Aga Salm lõi ristsöödust juba 15.-20. sekundil avavärava, ning minut hiljem oli juba 0:2. Ühe mööda läinud löögi järel anti pingilt märku, et mul oli sisepost olnud mingi 20-30 cm vaba. Et ikka pole saanud positsiooni küljelt tuleku ajaks paikka.
Trenni õpetussõnad: Kui olekut pole kohe olemas, tuleb selle tekkimiseks tegutseda! Ei piisa lihtsalt mõtlemisest, et tahaks seda. Lisaks kodus soome saalihoki dvd mängitamisele ja teepeal autos kõrvaritega Tarmo Vannase Tech Tribe'i kuulamise, mis oli kuidagi er hea, oli põhiline asi, et hakkasin soojenduse ajal end sundima, igale ripakil pallile järgi minema. See oli mu meelest see, mis viis kõige rohkem õigesse olekusse. Samuti püüdsin hoida rahulikku, aga võitlusele keskendunud meelt.
Panin see kord puuusa kaitseks peale elastikvöö, ja väga hästi püsis see kohal, ja valus puus ei saanud kordagi haiget, kuigi hüppasin palju.

Esmaspäeval ProSura vastu trennis 4:8, mõttetu esitus

Taas kaugel õigest vv-olekust. Üldse, tekkis samasugune jõuetuse tunne kohati, nagu eelm aasta, kui mängisin B vastu Prosura/Prntc väravas. Nüüd täpselt vastupidi, ei mäletagi enam millal viimati võitsime neid, üldse võitsime... Aga jah, ma ise polnud ka oleksus, mis aidanuks B-d mängus hoida. Särtsu polnud sees, keskendumine oli vilets. Tegin küll kodus enne trenni zhongleerimis seeriaid vastu seina, tuli juba ilma suurema pingutuseta ka see uus käed üleval tehnika välja + mõned inspireerima pidanud videod youtubist. Aga mingit olekut ei tekkinud - vbl asi selles, et paralleelselt tegelesin Laureni hoidmisega.
Mängisin justkui isuga, aga väike oluline % jäi puudu. Lasin 2 esiposti sisse, aga suurem osa väravaid oli selliseid, millega polnud er midagi peale hakata, nii hästi oli meie kaitse üle mängitud. mMuide, kaitsest olid Riku, Rainer ja Olavi puudu. Aga R tegi päris hea ja innuka esituse kaitses. Jõuetusest, et ei saa kuidagi teisiti, tekkis mingi vatase ründajatele haiget tegemise isu... Olin ka liiga palju püsti, polnud 100% valmis kohe tõrjuma, kui ntks meie omad kaotavad palli kaitses.

Neljapäeval ProSura trennis, lõpuks taas hea vv-olek

Meil R-ga 8:8, 4vs4 mäng, ma 6 Viskoosakaga, R 8 ProSurakaga. Tundub, nagu viskoosakad oleks tulnud meie vv-e testima, sest meil oli pühap ees mäng nendega. Põhiline trenni juures oli hea vv-oleku tagasi tulek. Kusjuures eelmisel õhtul arvasin veel, et hetkel on mott nii madal, et jätan selle trenni üldse vahele. R-i nädalavahetuse mängudeks häälestumise aitamiseks läksin siiski kohale ja taas sai kinnituse tõsiasi, kuivõrd oluline on vv jaoks häälestumise psüholoogiline pool. Otsustasin, et aitab lihtsalt kohal käimisest, tuleb taas asjasse sisse minna. Päeval tegelesin InGoalMag-i artiklitega, enne trenni kodus zhongleerisin pallidega (3 palli vastu seina, käed üles poole asendis, harjutus koos maha kukkuvate pallide kohe kinnirabamisega, uus zhongleerimisvõte ja siin on veel arenguruumi) ning kuulasin meeleolu muusikat (see kord dnb). Ja trennis oli üle pika aja nii õige vv-tunne, et oleksin rahul olnud ka kui oleks tulnud kaotus R-i vastu.
Päris palju tööd oli, mängisin väga liikuvalt, palju läksin väravast välja, mis tõi palju tõrjeid, aga ka 2 sisse lastud väravat (1 tõsteti poolpikali kukkunud minust üle, teisel hüppapsin jalgadega pallist mööda) + 1 sisse lastud värav oli er emm - kaugelt kõrge kaarega tulnud palli lasin läbi (oletame, et oli vint, aga samas, oleks pidanud keha ka vahele panema, mitte ainult käele lootma). Olid ka mitmed kaugele välja jooksu õnnestumised. See jalgadega möödahüpe tuletab meelde, et oln sel hooajal mitmed korrad tulnud 1-1le vastu, ise kehaga kuidagi kõrvale kaldudes, vaid jalgadega tõrjet üritades, ja nii on must lihtsalt teiselt poolt mööda mängitud - Keha peab jääma palli ja värava vahele ning ei tohi kuskile ära vajuda - teha nagu eelm aasta oli kombeks 1-1sid ära võtta! Oli mitmeid õnnestunud tõrjeseeriaid, visuaalidesse võiks panna 4-5 meetrilt kella 11lt tulnud madala taha posti tulnud pealelöögi, mille peale tegin ilusa 'klassikalise jalatõrje' + 1 tore u meetri kauguselt kella 9-10 pealt palli jalaga puhtaks suskamine. Eriti meeldis mulle Viskoosa taga mängides, et tüüpidel oli nagu sisse kodeeritud, et kõik pallid mis olid värava ees ohtlikus tsoonis, löödi kiiresti puhtaks. Meie kaitsel kahjuks viimasel ajal seda kommet er pole, hoopis hakatakse kuidagi palli sudima. Peab hakkama PUHTAKS! karjuma, et meestele seda sisse taas harjutada. Aga viimastes trennides 'lõdvaks laskmine' on juba mõjunud laastavalt aasta alguse trennidega sisseharjutatud püsti söötmisele - tegin jälle pea kõik söödud pikali v põlvili asendist.

Positsioonivalikust, 1-1 kiirünnakute peatamisest & tagasi põrkuvatest pallidest - väljavõtted InGoalMag-ist

Letargiast välja tuleku tarvis on vaja hakata suunama mõtteid õiges suunas (vv-i asjade suunas), selleks võiks sobida ka teooriaga natuke tegelemine:

Professional Positioning Strategies


The goaltender should have strong Visual Attachment on the puck, locked on to every movement that it makes. The puck should be directly in line with your head, evenly between your gloves and your stick and small Micro Moves should be used to maintain
squareness to the puck.

Key Points to Remember

• The Vertical Angle is located slightly above the waist of most goaltenders where the gloves are to be in position. On the shot, release the position of the player’s stick at the point of impact will begin to show how and when the puck will rise.
• The same goes with the Horizontal Angle.
• Gloves should always be in front of the goaltender’s body in the peripheral range of vision. This is one of the single biggest mistakes that goaltenders make causing massive problems with balance, puck and rebound control, squareness, and positioning.
• As the goalie begins to cut down the angle, the Net Space reduces and the shot eliminations become very economical.

Goaltending Technique: Mastering the Breakaway



Stage 1
Vv peab liikuma vastu optimaalsele positsioonile ja kasutama mikroliigutusi (micro-moves (small lateral shuffles)) kindlustamaks, et:

* the puck is directly between their skates
* in-line with their head
* between their gloves
* on their navel
* between the knees and
* (in-line with their goalie stick)



Stage Two
The goaltender should learn to “capture the shooter’s rhythm.” This technique is designed to eliminate the guesswork from the goaltender’s game by literally stick handling with the same rhythm that the player uses on you, only the shooter’s motions are a lot bigger and much more noticeable. While a player stickhandles, the goaltender uses only their blocker-side wrist in small movements (wrist rotation) to open and close their blade ever so slightly. This is completed all the way through to the shot execution.

Stage Three
Taganeda koos ründajaga värava poole. Seda on raskevõitu saalihoki vv asendis teha...

Stage Four
If you have played this correctly, the player will have made a decision to move to your left or right side. This move alone rapidly reduces the player’s opportunity to score because of the shrinking net-space. When the player makes their move, explode to the side that the player goes to and position yourself in a solid body blocking butterfly. Be sure to use your body to block the puck versus attempting to make a reactionary save.

The Post Save Recovery
After the save is made it is important to either cover the rebound, or recover from the attack back into a position of defending the net. Defending the net in a breakaway situation requires you to focus on the puck, position yourself for success and force the shooter to make decisions that place them in the worst situations to score.


Rebound Control: Taking away the Second Shot

Once a goaltender learns to execute the basic skills (reading and reacting to the puck and positioning) the goaltender must acquire the ability to quickly identify low traffic areas on the ice while the puck is being set up for the shot on goal. The best way to describe this would be a “2 camera approach.”

Camera 1/ Your Eyes: The goaltender has strong visual attachment on the puck and constantly positions and repositions his/ her body to prepare to stop the puck.

Camera 2/ Your Mind’s Eyes: The goaltender uses peripheral vision to identify higher traffic areas, then sees the flow of the play moving through his / her mind to identify low risk areas. Once the shot is taken, the goaltender uses a skill set that favours the save (if unable to smother), and places his body in the position to the redirect the puck to a low risk area.



The sign of a stronger and more mature goaltender will be the goaltender who not only stops but directs or steers the puck into areas that alleviate the pressures for their team. In the photo below, you will see that Marty Turco is angling his body to redirect the puck into the appropriate corner. He is guarded and not over rotating, his eyes are on the puck and is protecting the net nicely. This rebound will end up on his strong side where little movement is required to set up for the next attack from the opposition.

Eile SEBi trenn, liimist lahti

Kaotasin SEB-i prillidega tüübile kindlalt 7:14. Ainult algus oli enam-vähem, kui suutsime väljakumehed u 15 min kuival hoida, siis läks käest ära, nagu viimased korrad kombeks. Mul polnud ühtegi 'õiget' seivi - ainult rutiinsed sellised. Isegi väravas liikumine (õigemini 'liikuvus'), mida pean enda üheks paremaks omaduseks, oli väga vilets. Sellegipoolest seiklesin palju väravaliinist eemale ja see tõi ka suht palju väravaid, olin nagu kuidagi ebakindel-otsustusvõimetu. Isegi alguse bullitite ajal tundsin end ebalevalt. Palju väravaid keha alt hüppel olles. Ei teinud ka ühtegi 'püüan-püsti-söödan' avangut - sööt kohe pikali olles. Ei tea mitmendat korda järjest ei saanud ka ilma palli jalge vahelt sisse laskmata. Valitses sarnane unenäoline olek, nagu 'flow' ajal, selle vahega, et 'flow-d' polnud, midagi ei õnnestunud. Et häving täielikum oleks, tegi vv vastaspoolel palju mingeid ilusaid refleksi v koba tõrjeid ka veel lisaks.
Siit edasi saab ainult paremaks minna v pole üldse mõtet väljakule ronida. Väh seegi hea, et alateadvusest trügib esile väike mõttetükike, et peale selle nädalavahetuse 2 liigamängu, algab nagu uus tsükel, ettevalmistus järgmiseks mänguks, kumb meist R-ga on õigem mees 30. oktoobril väravasse minema.

Eelmisel nädalal prosura trennis ja õlletrennis nõrk, motivatsioon kadunud

Neljapäeval käisin ProSura trennis, mängisime väiksel väljakul, võitsin üsna kindlalt R-i 14:6, kuid mittevõitmisega oleks ka siis raskusi olnud, kui mul oleks eriti sitt päev olnud - R-i mehed olid suht ohutud. Kohalkäimise trenni moodi asi. Hakkas tekkima tunne, et mott kadunud.


Pühapäeval õllekas oli väravatesadu ja R lõpuks võitis 51-50 (kui ma 10 väravaga mõlemale mööda ei pane). Minul oli jälle täiesti trenni kirjapanemise trenn nagu ndl varemgi. Küll ei võtnud lõdvalt, aga lihtsalt tundsin, et ei ole kaugeltki 'see'. Ja nüüd viimased päevad aina kummitab, et tglt on tõsine motivatsiooni kriis, mis tõenäoliselt tuli peale, kui otsustasin esimeseks kaheks liigamängudeks vv-i positsiooni võitluseta R-le loovutada, kuna sõidame sel nädalavahetusel perega Laureni aastaseks saamise puhul vanaemade tuurile L-Eestisse. Näide moti puudusest: õlletrennis ei tõusnud sööduks vist kordagi üles, et jätkata püsti-mõtle-sööda harutamist, nagu poleks olnudki juba kuuaega harjutamist ja juba tekinud tunnet, et asi töötab. Maast söötmine töötas hästi tglt, aga suure platsi jakos on vaja püsti tõusmist harjutada!