Sellise väsinud-mõttetu tundega läksin trenni. Taas oli vastas R, ja kui ta poleks enne maininud, et 'pohma-väsimus' teeb liiga, oleksin tahtnud oleku põhjal ise öelda, et mul oleks häbi, kui suudksin seekordse duelli võita. Aga tegin siis lihtsalt järjest oma tööd ja seis hakkas minu poole kalduma, lõpuks jäi 28:17. Kuidagi automaadi peal sain keha käima - üllatavalt normaalselt käima. Alguse vedaski mind läbi mängu teadmine, et mis seal ikka, kui tulebki kaotus, ma lihtsalt mängin, ei lase sel end häirida. Siis lasingi ilma tundeta, kuni lõpuks oli isegi mingi vv-oleku moodi asi käes. Vahepeal tuletasin meelde PEEK-i - lihtsalt lasin sel pauside ajal korra peast läbi joosta.
Üsna sitt oli kauglöökide tõrjumine, er alguses (esimeses mängus tuli neid 3 tk taha), pärastpoole nagu toimus mingi paranemine. Üks tiim omast arust märkas seda ja hakkas 'ära kasutama', keskendus liiga kauglöökide otsimisele ja mu meelest keeras oma mängu p-i. Mängu alguses lasin kohe sisse mingi kauglöögi/-söödu, kui läksin kaugele vastu seda jalaga ära lööma... ja lõin mööda. Aga õnneks olid edaspidi just vastuminekud need, mis üsna hästi õnnestusid.
Visuaalidesse üks üsna eriline superseiv, mis tegelt oli muidugi 'superkoba', aga siiski tahtlikult üritatud ja õnnestus, nii et läks kirja küll :) Mingis mängu-situatsioonis suurema kargamistegevuse järel, sattusin hüppama väravaette seljaga löögi suunas, sättisn end nii, et kõigele vaatamata kataks väravat võimalikult hästi, ise ei näinud midagi, ja Urx lõi peale kella 2 pealt ning tõrjusin ülemise õlaga.
esmaspäev, 28. veebruar 2011
teisipäev, 22. veebruar 2011
Eile trennis ProSura vastu 7:3, pisut ootamatult õnnestunud mäng
Suht palju väljakut oli kohal, Raimonts mängis ka väljakut, aga tõmbas jala krampi ja ei mänginud lõpuni, loodetavasti pole asi tõsine.
Selline veidravõitu trenn oli muidu, sest mängisin tugeva unevõlaga kohviselt, mis tegi oleku kuidagi paksuks, mingis mõttes tundus isegi koordinatsioon olevat häiritud, aga samas valitses väga flowlik olek - selline õige automaadi peal mäng, reaktsioonid töötasid iseenesest ja ootamatult hästi, ründajatele vastuminekud tulid välja kuidagi õigete otsustega. Ja oli veel teinegi eriline oleku omapära - tundsin end kuidagi ülbena, ennast täis olevana, üle-selfconfident, mis oli kuidagi võõrastav, aga samas juhtus nii, et mäng ei saanud selle alla toomisega kuidagi hakkama ja asi püsis algusest lõpuni samal 'kõrgel' tasemel. Ka omade mõned kommid v õpetussõnad, mis minu mängu aadressil tulid, tundusid kuidagi er mõttetud ja lihtsalt mööda külgi allal jooksvad.
7:3 oli justkui õiglane tulemus, kuigi 1 värava peal hoidsin mängu üsna kaua. Kõik väravad tulid pmst mäsust, aga täiesti erimoodi. Neist teine oli trahvilöögi kiire lahti mängimine, kui kaitse moodustas mingi organiseerimata mäsu me värava ees. Karistuslöök ise tuli mu ebasportliku käitumise järel, kui lükkaisn üht väravaees seisnud viskoosakat (üht kahest, kes terve mängu mulle oma liiga innuka mänguga olid pisut närvidele käinud - tõsi küll teine tüüp oluliselt rohkem) lihtsalt täiega selga just vahetult enne söödu temani jõudmist. Pole selles küll midagi kiiduväärset, aga samas, ei kahetse ka - sain sellest mingi totra rahulduse, et isegi järgnev värav ei tekitanud süümekaid - kui sellise olukorra järel oleks läinud nullimäng, siis oleks süümekad ja kahjurõõm enamvähem tasakaalus olnud...
Ütleme, et isegi jäin üsna rahule oma mänguga, aga sellises olekus päris mängule ei tohiks minna (just see väljapuhkamata osakond).
Edit (14:06)
Ahjaa, mängisin üle hulga aja Roy nr 33na.
Mingisugustki erilist enesekindlusele keskendumist / eri-tähelepanu pööramist justkui polnud, aga tuli just meelde, et lugesin eile päeval mõneti temaatilist artiklit InGoalMag-ist:
Selline veidravõitu trenn oli muidu, sest mängisin tugeva unevõlaga kohviselt, mis tegi oleku kuidagi paksuks, mingis mõttes tundus isegi koordinatsioon olevat häiritud, aga samas valitses väga flowlik olek - selline õige automaadi peal mäng, reaktsioonid töötasid iseenesest ja ootamatult hästi, ründajatele vastuminekud tulid välja kuidagi õigete otsustega. Ja oli veel teinegi eriline oleku omapära - tundsin end kuidagi ülbena, ennast täis olevana, üle-selfconfident, mis oli kuidagi võõrastav, aga samas juhtus nii, et mäng ei saanud selle alla toomisega kuidagi hakkama ja asi püsis algusest lõpuni samal 'kõrgel' tasemel. Ka omade mõned kommid v õpetussõnad, mis minu mängu aadressil tulid, tundusid kuidagi er mõttetud ja lihtsalt mööda külgi allal jooksvad.
7:3 oli justkui õiglane tulemus, kuigi 1 värava peal hoidsin mängu üsna kaua. Kõik väravad tulid pmst mäsust, aga täiesti erimoodi. Neist teine oli trahvilöögi kiire lahti mängimine, kui kaitse moodustas mingi organiseerimata mäsu me värava ees. Karistuslöök ise tuli mu ebasportliku käitumise järel, kui lükkaisn üht väravaees seisnud viskoosakat (üht kahest, kes terve mängu mulle oma liiga innuka mänguga olid pisut närvidele käinud - tõsi küll teine tüüp oluliselt rohkem) lihtsalt täiega selga just vahetult enne söödu temani jõudmist. Pole selles küll midagi kiiduväärset, aga samas, ei kahetse ka - sain sellest mingi totra rahulduse, et isegi järgnev värav ei tekitanud süümekaid - kui sellise olukorra järel oleks läinud nullimäng, siis oleks süümekad ja kahjurõõm enamvähem tasakaalus olnud...
Ütleme, et isegi jäin üsna rahule oma mänguga, aga sellises olekus päris mängule ei tohiks minna (just see väljapuhkamata osakond).
Edit (14:06)
Ahjaa, mängisin üle hulga aja Roy nr 33na.
Mingisugustki erilist enesekindlusele keskendumist / eri-tähelepanu pööramist justkui polnud, aga tuli just meelde, et lugesin eile päeval mõneti temaatilist artiklit InGoalMag-ist:
Confidence: Carey Price and Alex Auld with Two Very Different Opinions
esmaspäev, 21. veebruar 2011
Eile õlletrennis ok vv-olek
3vs3 + 1 vahetus. Justkui tavaline õllekas, vv-olek polnud midagi erilist, samas nurisema ka ei pea. Eriliseks tegi asja, et üle pika aja oli VanaTühja asemel vastas Raimondo, mis on seda väärtuslikum, et see hooaeg saab meie omavahelised madistamised vist ühe käe sõrmedel kokku lugeda... Seis jäi ~36:31 mulle. Alguse poole kippus mänguisu ära minema, kui R-i kasuks tuli vahepeal mingi 4:0 seeria ja sellele otsa temalt veel üks supertõrje - ristika ära võtmine ilusa pmst robinsonaadiga. Aga siis tuli õnneks mult ka paar 'ligilähedast' vastu ja lisaks hakkasin veel tasapisi juhtima minema.
Mängisin meelega palju väravast eemal, kuigi tundsin, et pole tglt kõige teravamas kargamishoos, mis on julgelt väravast kaugel mängimise üheks õigustuseks. Ja eks tulidki siis ka mõned väravad, kui tüüp keda peale võtsin, suutis ära sööta ja löödi tühja väravasse. Aga oli ikka piisavalt ka olukordi kui tegin tüübi kahjutuks v läbiläinud sööt vormistati tühja värava eest taevatuuli mõõtma, mille sageli juhtumisega olin juba ausaltöelda ka arvestanud. Vahepeal hakkas Marex midagi õiendama, mu palli kätte võtmise teemal, kuigi olin vaevalt 2 meetrit väravst eemal ja kõigele lisaks lõi ta mulle kaikaga vastu palli püüdvat kätt tublisti põlvest kõrgemal. Intsident lõi mu mõneks minutiks endast välja, et hakkasin päris vihaga mängima, aga siis pühkisin selle peast, et see enam mängu segama ei jäänud - kokkuvõttes oli see isegi positiivne intsident, mõjudes pisut nagu äratajana (toimus vast kuskil 2/3 mängu järel). Trenni lõpu osa kujunes natuke 'loorberitel puhkamise' moodi asjaks, kui tundus, et R- enam mind kätte ei saa - hakkasin endale lubama ntks istuli mängimist. A no eks väike väsimus oli ka juba peal.
Üks viga mida peab jälgima: jälle lasin ühe tagaposti kella 10 pealt niimodi sisse, et olin kuidagi totakalt ette posti asendist välja vajunud kehaga - selline laisk olek. Võimalikult püstise ja palliga 'square' asendi hoidmist tuleb jälgida - selle plussiks on ka enda ärksana hoidmine - liigutuste teravuse 'propageerimine'.
Mängisin meelega palju väravast eemal, kuigi tundsin, et pole tglt kõige teravamas kargamishoos, mis on julgelt väravast kaugel mängimise üheks õigustuseks. Ja eks tulidki siis ka mõned väravad, kui tüüp keda peale võtsin, suutis ära sööta ja löödi tühja väravasse. Aga oli ikka piisavalt ka olukordi kui tegin tüübi kahjutuks v läbiläinud sööt vormistati tühja värava eest taevatuuli mõõtma, mille sageli juhtumisega olin juba ausaltöelda ka arvestanud. Vahepeal hakkas Marex midagi õiendama, mu palli kätte võtmise teemal, kuigi olin vaevalt 2 meetrit väravst eemal ja kõigele lisaks lõi ta mulle kaikaga vastu palli püüdvat kätt tublisti põlvest kõrgemal. Intsident lõi mu mõneks minutiks endast välja, et hakkasin päris vihaga mängima, aga siis pühkisin selle peast, et see enam mängu segama ei jäänud - kokkuvõttes oli see isegi positiivne intsident, mõjudes pisut nagu äratajana (toimus vast kuskil 2/3 mängu järel). Trenni lõpu osa kujunes natuke 'loorberitel puhkamise' moodi asjaks, kui tundus, et R- enam mind kätte ei saa - hakkasin endale lubama ntks istuli mängimist. A no eks väike väsimus oli ka juba peal.
Üks viga mida peab jälgima: jälle lasin ühe tagaposti kella 10 pealt niimodi sisse, et olin kuidagi totakalt ette posti asendist välja vajunud kehaga - selline laisk olek. Võimalikult püstise ja palliga 'square' asendi hoidmist tuleb jälgida - selle plussiks on ka enda ärksana hoidmine - liigutuste teravuse 'propageerimine'.
esmaspäev, 14. veebruar 2011
Eile õlletrennis normaalne vv-olek
Selline tavaline õllekas, 3vs3 ilma vahetusteta, kaotasin VanaleTühjale 14:22 (3:1, 4:4, siis läks teine värav lootusetult lukku). Mitu korda löödi ära tühja värvasse, kui mind mängiti üle kaugele vastu tuleku järel - läksin küll kaugele välja, aga ründajani/pallini ei jõudnud ja nii tekib ründajal kiirusega eelis... Alguse poole tulid mõned küljelt lähilöökidest taha ülanurka, kui olin mingis poollödis äravajunud olekus - aga koorigeerisin selle ära, enam ei juhtunud. Kõrged pallid olid täielikult minu kontrolli all - püüdsin kinni või lõin ära - üks kord panin pikale õhusöödule 'väljaspool vv-ala' isegi keha palli ja ründaja vahele (võtsin rinnaga maha).
esmaspäev, 7. veebruar 2011
Eile liigamängus võit Paide-Järva üle 9:1 - hea vv-olek
Võiks öelda, et lihtne mäng. Paide oli nii rünnakul kui ka kaitses ootamatult hambutu. Sellegi poolest pidi kogu mängu täie tähelepanuga mängima ja see tegelikult ka õnnestus. Pinget lisas tabeliseis: meil oli põhiturniiri viimane mäng, nüüd võiduga tõusime kaheksandale viimasele playoffi kohale 1 pn-ga Nõmme ette, kellel on veel üks mäng jäänud (27.veb EMÜ II-ga).
Mulle tuli ainult 13 pealeviset! ja nendest ka paar "lisasin" ise, kui tõrjusin üsna tõenäoliselt mööda lendavaid palle (aga samas, selliseid viskeidki ei tohi jätta ka juhuse hooleks!). Mõned ohtlikud mäsud värava ees. Mõned korrad saadi ohtlikult keskmaalt u 12 kandist pealeviskele, aga õnneks tulid need suht mugavalt parema käe tõrje alasse ja üks läks napilt paremast postist mööda. Mitme 1-1 tuleku puhul lõi kaitsja palli viimasel hetkel löögitsoonile läheneva vastase eest minema. Ainus värav tuli viimasel kolmandikul alivoimast ristsöödu järel paremalt terava nurga alt Raineri konsast rikožetist - olin just hüppega kohale jõudnud/-mas ja otse löögi oleks arvatavasti tõrjunud, aga värav on värav.
Ja Raimond sai värava kirja! See oli mängu emotsionaalne tipphetk. Meil oli 9 väljakut kohal ja nii läks R II viisiku vasakusse äärde Paide statistiliselt üliohtliku ründekolmiku mängu lõhkuma. Igastahes see lõhkumine õnnestus, olgu siis selle pärast, et nende väljak oli sitt v meie oma hea.
Mulle tuli ainult 13 pealeviset! ja nendest ka paar "lisasin" ise, kui tõrjusin üsna tõenäoliselt mööda lendavaid palle (aga samas, selliseid viskeidki ei tohi jätta ka juhuse hooleks!). Mõned ohtlikud mäsud värava ees. Mõned korrad saadi ohtlikult keskmaalt u 12 kandist pealeviskele, aga õnneks tulid need suht mugavalt parema käe tõrje alasse ja üks läks napilt paremast postist mööda. Mitme 1-1 tuleku puhul lõi kaitsja palli viimasel hetkel löögitsoonile läheneva vastase eest minema. Ainus värav tuli viimasel kolmandikul alivoimast ristsöödu järel paremalt terava nurga alt Raineri konsast rikožetist - olin just hüppega kohale jõudnud/-mas ja otse löögi oleks arvatavasti tõrjunud, aga värav on värav.
Ja Raimond sai värava kirja! See oli mängu emotsionaalne tipphetk. Meil oli 9 väljakut kohal ja nii läks R II viisiku vasakusse äärde Paide statistiliselt üliohtliku ründekolmiku mängu lõhkuma. Igastahes see lõhkumine õnnestus, olgu siis selle pärast, et nende väljak oli sitt v meie oma hea.
neljapäev, 3. veebruar 2011
SEB-i trenn Spartas, hea tunne
Võitsin SEB-i saku poissi 15:8, mängiti ilma harjutusteta kohe algusest peale, 4vs4 + mõl 2 vahetust, superstaarid olid see kord üllatuslikult meeskondade vahel ära jaotatud. Kuidagi kahtlaselt hea ja kindel tunne oli, õnnefaktor oli üsna põhjas, ning ühtegi mõõnaperioodi ei tulnud ka seda kõike rikkuma. Hüppamine-kargamine tuli suht karistamatult välja (ükski pall ei lipsanud kuskilt keha alt läbi), 1-1-d võtsin enamasti ära löögi õnnestunud kinni katmisega, et lööjal ei jäänud er muud üle kui mulle kehase lüüa. Hästi tuli välja väravast suht kaugel mängimine, mõned korrad mängiti mind seetõttu ülekaalu rünnakutes üle, aga siis ka ei saadud enamasti sisse. 2 väravat tulid kuidagi imelikult, kaugepoolsest keskmaaviskest, nägin lööki üsna hästi, aga pall kadus nagu kuidagi ära - vbl seepärast, et mängiti mingite roosade v oranzhide pallidega, Sparta põrand on roheline (?) ja mina olen poolvärvipime, paras kombo.
teisipäev, 1. veebruar 2011
Eile trennis ProSura vastu 7:4, suht hea vv-olek
Hea uudis on, et üle pika aja tundub mängulust tagasi olevat (alates 2 ndl tagustest liigamängudest).
Eilsetest väravatest 1 tuli kaitsja jalast, kui pall tegi 90 kraadise suunamuutuse, ma olin jõudnud juba reageerda värava ette söödule ja esipost oli lahti; 2 väravat tuli kaitse vigadest ründesse tõusmisel, kui vastane sai pressingu moodi asjaga meie värava lähistel palli ja kiire ülekaalurünnaku - neist ühe puhul aitasin isegi situatsiooni väravaks vormistada, üritades vv-alast väljas palli jalaga ära lüües kaitse viga lappida, aga äralöök mitte vabasse tsooni vaid vastasele, kes tegi paar sammu ja sai lüüa palli vabalt tühja väravasse. Viimane värav tuli maski tagant lähiposti äärde, kui mul lausa paariks sekundiks oli silmside palliga kadunud - oleksin pidanud tegelema maski taga aktiivsemalt palli otsimisega! Mitmed korrad andsin kiire söödu ette, neist 2 korda 'valele mehele' millele järgnes kiire palli kaotus. Peab paremini hindama, kellele söötu ette anda! Ja ikka mitmed söödud poollamades asendist - ok, vahel see aitab kiiresti rünnakut üles võtta, aga üldiselt on selles asendis söödule kiiruse ja jõu taha andmine võimatu, mistõttu pikema söödu korral suureneb oluliselt vaheltlõike oht.
Mikkol oli kaasas üks uus mängija, hokimees, kes tegi kaitses üsna hea partii + lõi kauglöökidest ka 2 väravat. Raineiri oli platsil tagasi. Võttis mitu korda endast mööda mineva vastase selgelt tahtliku keelatud kehamänguga maha, mis neutraalsele vaatajale (ammugi siis vastasele) võib tunduda kole, aga mulle vv-na imponeerib selline iga hinnaga kaitsemäng väga. Aga eelmisel esmaspäeval korralikult toiminud vise-kinni-kaitsetaktika oli selleks korraks kajuks minevik, millest on kahju. Muide, olen hakanud ise karjuma VISE KINNI't.
Eilsetest väravatest 1 tuli kaitsja jalast, kui pall tegi 90 kraadise suunamuutuse, ma olin jõudnud juba reageerda värava ette söödule ja esipost oli lahti; 2 väravat tuli kaitse vigadest ründesse tõusmisel, kui vastane sai pressingu moodi asjaga meie värava lähistel palli ja kiire ülekaalurünnaku - neist ühe puhul aitasin isegi situatsiooni väravaks vormistada, üritades vv-alast väljas palli jalaga ära lüües kaitse viga lappida, aga äralöök mitte vabasse tsooni vaid vastasele, kes tegi paar sammu ja sai lüüa palli vabalt tühja väravasse. Viimane värav tuli maski tagant lähiposti äärde, kui mul lausa paariks sekundiks oli silmside palliga kadunud - oleksin pidanud tegelema maski taga aktiivsemalt palli otsimisega! Mitmed korrad andsin kiire söödu ette, neist 2 korda 'valele mehele' millele järgnes kiire palli kaotus. Peab paremini hindama, kellele söötu ette anda! Ja ikka mitmed söödud poollamades asendist - ok, vahel see aitab kiiresti rünnakut üles võtta, aga üldiselt on selles asendis söödule kiiruse ja jõu taha andmine võimatu, mistõttu pikema söödu korral suureneb oluliselt vaheltlõike oht.
Mikkol oli kaasas üks uus mängija, hokimees, kes tegi kaitses üsna hea partii + lõi kauglöökidest ka 2 väravat. Raineiri oli platsil tagasi. Võttis mitu korda endast mööda mineva vastase selgelt tahtliku keelatud kehamänguga maha, mis neutraalsele vaatajale (ammugi siis vastasele) võib tunduda kole, aga mulle vv-na imponeerib selline iga hinnaga kaitsemäng väga. Aga eelmisel esmaspäeval korralikult toiminud vise-kinni-kaitsetaktika oli selleks korraks kajuks minevik, millest on kahju. Muide, olen hakanud ise karjuma VISE KINNI't.
Tellimine:
Postitused (Atom)