Laupäeval liigamängus Kristiines lisaajavõit Sparta/Automaailm II üle 4:3

3:2/0:1/0:0/la1:0, pealelöögid 45:35 meile(!). Vaatamata viimase 2 ndl trennides Raimontsile alla jäämisele (+ R-lt 2 head esitust eelmistes liigamängudes), leppisime kokku, et hommikul 11:00 algavat mängu alustan siiski mina. Soojenduse aeg jäi väljakumeestele vist liiga lühikeseks, nagu ei olnud aega teha esimesi vaiksemaid pealeviskeid, kohe läks siuh-säuh skeemitamiseks - ja väh vv-le pold sellest küll mittemiskit kasu, aga no ega ei öelnud ka, arvasin, et pole viga, saan hakkama. Tglt jäi soojendusest pallitunnetamiseks väheks. Soojendusvenitusi tegin kõrvarite ja bestofmussiga ning meeleolu oli asjalik-hea. Olek oli selline ok, aga mõningane hommiku-paks pea kestis vähemalt pool mängu (öist uneaega oli justkui normaalselt). Võtsin 25 min enne mängu 1 Enduro geeli ning kolmandike vaheaegadel veel pool+pool.
Vastane oli kardetust hambutum. Meie kaitsetöö oli piisavalt tõhus, pealelööke kogunes mulle küll suht korralikult, aga läbilastud teravuste hulk oli igati seeditav. Seljataha tulnud väravad olid: esimesed kaks deflectionist läbi mäsu, kusjuures esimene puhtalt standardasendi jalgadevahelisest kolmnurgast läbi; kolmas, kui vähemuses mängides lasti vastase ründajal paremal küljel meetri-kahe kaugusel väravast suht segamatult opereerida, liikusin löögile vastu, aga tuli siiski kuidagi maadmööda jala kõrvalt sisepostiäärde ära.
Sparta tegi üsna palju ja üsna hästi maski (er entusiastlik oli taas Koit), aga õnneks ei tulnud neist situatsioonidest eriti ohtlike pealelööke, kuigi üritati palju. Korra sain väravaesises mäsus käpuli olles jalahoobi vastu lagipead, et lõi korraks uimaseks ja võtsin taastumiseks väikse mängupausi (aga pigem taktikalise). Üks meeldejääv seiv oli, kui paremalt küljelt liikumisega pääses vastane mu ette 1-1, liikusin taga kaasa, mängis mu näiliselt juba üle, aga tõrjusin pealelöögi küljele hüpates väljasirutatud käega praktiliselt kaikalaba vastast. Sain kohtunikult 2 hoiatust: kord ütles, et ma ei mängiks palli väljastpool ala käega. Küsisin, mis? Ütles, et olevat seda korduvalt teinud. Kord kui Kungla karjus teiseset platsi äärest, et ma olin 2 meetrit alast väljas, olin tegelikult piiripealt kindlalt end täielikult alasse tagasi lohistanud, enne kui palli kätte võtsin (samas iseasi on võimalik vv-alast väljaspool maas olles mängimine). Teine kord sain hoiatada, kui üritasin maski tegeva Koidu tossupaela lahti tõmmata (kõvasti oli kinni, rsk :) Muidu hoiatati rohkem Spartakaid väravaees liiga jõulise mäsutamise eest. Kord üritasin peale mäsu-äkshonit ise pool maas olles kiiresti palli Sillule toimetada, aga vastane sai palli vahelt ja tuli kiire lähisituatsioon, mis lahenes siiski meile positiivselt. Oli veel mitmeid justkui liiga kiireid avamisi peale palli kätte saamist, aga er ohtlikuks need siiski ei kujunenud. Vabalöögiolukorrad lahenesid suht ohutult, enamus olukordades sain ühe kaitsja tagaposti hoidma.
Kõik meie põhimängust tulnud väravad tegi teine viisik (Anti, Oll, Priit), lisaajavärav Mikkolt. Peale teise kolmandiku alguses tulnud 3:3 väravat järgnes mul lõpuni praktiliselt vana liigamängu jagu nullihoidmist (43 minti). Hea lõpptulemus ja tõenäoliselt parim tõrjepross ever (91.4), aga kindlalt parimaks esitusteks pean endiselt 3:4 kaotusmängu Ferrata vastu 09/10 hooajal. Muide, see oli minu väravas olles alles teine üheväravaline liigavõit (lisaks 2 hooaega tagasi 5:4 Saku II-ga).

Kolmapäeval Järveotsas, jätkuvalt automaatika

Tuli suht kindel 5:10 lutt. Jõudsime teha ainult 2 mängu, mis on mõnes mõttes ju hea tulemus. Aga samas, väljak tundus lihtsalt üle keskmise mannetu. R-l oli muidugi ekstra inspiratsiooniallikas see kord - kihlveodiil Jäxiga (nullimäng vs 'värav nr 13-lt'). Jäx sai oma kätte, kui üle poole oli mängitud, aga asi ei jäänud nii... :)) (sündmuste põhjalik ülevaade raimondo69.blogspot.com-ist). Minu ekstra inspiratsiooniallikas - laupäevane mäng - ei läinud tööle, aga selle kohta on teooria olemas: max 6 h-sed uned juba mitu ööd järjest... Automaadipeal tegin ok esituse ära, aga oli järjekordselt selline õige oleku mittekuskilt väljavõlumise tunne... Ja täna magasin 9h, ja hommikul tööle tulles palli hüpitades oli selgelt hoopis teine tunne käes/kehas/vaimus... Tsiteerides klassikuid: "Jätkame võitlust!"

Eile trennis Sura vastu 4:3, suht bõhh

Oma töö tegin üsna ok-lt ära, aga seda õiget tunnet polnud, polnud nagu kuskilt tulemaski. Alul mängisime kordamööda 2 või 3 ringi kummalegi meeskonnale 2 min arvulist ülekaalu/vähemust. Selle võitis Bändidos 1:0. Edasi tavapärane mäng jäi 3:3, kusjuures olime kogu aeg tagaajav pool. Esimene värav tuli taha kesk-kaugmaa viskest 11 pealt. Pöörasin rohkem tähelepanu Jäxi apaatsele-mõttetule kaitsetööle, kui pealeviskele ja tuli suht tõrjumatult sisse ära (vist esiposti äärde). Teine ristikast tühja väravasse, pold mingitki shanssi jõuda, aga oleks võinud pisut rohkem ennetada siiski (poleks tõenäoliselt ikka jõudnud). Edasi korrigeerisin ristika ennetamist, aga ühtegi õnnestunut enam ei tulnud. Kolmandat väravat ei mäleta. Esimesed 10 minti ei saanud ma kordagi palli puutuda, edasi läks asi enamvähem võrdseks. Lõpuminutid olid jälle suht tegevusetud. Kuskil mängu keskel üritasin nii poolõnnestunult propageerida pisut erksamat olekut: kui Sura liikus palliga kaugemal võtsin püsti seistes sisse jalkavv-i alert-asendi. Ja meiel rünnaku ajal liikusin oma vv-i ala piirile, mis tekitas mingit varasemate aastate PS-i vastu mängude tunnet.
Kui laupäeval on samasugune olek, siis pole küll mõtet Sparta-Automaailm II vastu mängima minna, samas päevad pole vennad. Jätkame harjutusi.

Liigavõit Kunda Nordiku üle 9:4, Raimondo väravas. Mediteerimisest ka

Laupäeval oli siis Keilas Bändidos vs Kunda Nordik. Mäng oli oluliselt pingelisem, kui lõppseis näitab. Kolmandikud 1:1, 4:3, 4:0, pealelööke Raimontsile 29, venelasele 40. R mängis suht ebameeldiva vastasega üsna hea mängu. Mikko tegi 3+0, Priit 2+1. Üks olulisi märksõnu oli kohtunik, kelle tegevus meie vastu paistis üle keskmise silma (karistusminutid 12:2 meile).

Olen vahepealsete (vv-)vabade päevade jooksul üle mõne aja tegelenud taas meditatsiooniharjutustega. Ühe saalihoki-teemalise leiutasin ka: kõndides palli õhku viskamine ja püüdmine, kogu aeg keskendunud palli tunnetamisele - siis kui ta käes või ka õhus on - päris omapärane kogemus. See on mingis mõttes see asi, millest kunagi sai siin soovitustes räägitud, et peaks tundma end palliga (ja väljakuga ka) samas süsteemis olevat. Aga no see peab kuidagi väga diibilt sees olema. Spetsiaalselt sellele keskenduma hakates lööks muu 'süsteemi' segi.

Eilne Järveotsa, läbi soki tehtud

Puust ja punaseks väljend "nagu lehm libedal jääl".
Unustasin jalatsikoti koju ja mängisin tänavatossudes. Kuna niisama tekitasin põrandale musti jutte, tõmbasin jalatsitele sokid peale, ja muutusin naljanumbriks. Libeduse tõttu oli võimatu end liikuma lükata, ja oma võimetuse tõttu läksin mitu korda naeruväärselt endast välja. Raimonts tegi mulle ära u suhtega 5:1 (paralleele Eesti jalkakoondisega jätkub vist veel pikaks ajaks). Juba kolmas kord see aasta on Järveotsas toimunud Täielik Ebaõnnestumine tänu mingitele 'välistele' teguritele + neile kolmele veel halvamaitselisi trenne lisaks... ja kunagi oli see pmst meeldivaim trennipaik.
Püüdsin end kohandada oma liikumispuudele ja püsida rohkem väravapostide vahel, aga no isegi värava keskel olin väikeste liikumiste jaoks liiga suure hälbega. Näiteks, 2 korda löödi tagant ümber värava tulekuga niimoodi ära, et ma lihtsalt ei olnud võimeline jõudma enamvähemgi tagaposti katma. Liikumisprobleemidele lisaks tegin mingi eriti vääraka tõrjeürituse, kaugelt u nabakõrguselt tuleva palli suhtestõmbasin nagu keha eest, et käega tõrjuda (v maiteamismatahtsinteha), loomulikult läks käe ja keha vahelt sisse.
OK, mäng oli häiritud ja olin liimist lahti, aga see viimase aja kontrollimatu frustratsiooni väljaelamine - juba neljas trenn järjest väh üks 'intsident' - on tõsiselt häiriv. Võimalik, et asja taga on isikliku elu probleemid, pinged töö tõttu, aga no kamoon, tuleb end kätte võtta. Järgmises sissekandes tahaks näha väikest kokkuvõtet, mida ette võtnud olen.
Oli siis midagi positiivset ka? Ndlv-i mängu eel paistis väh Raimonts üsna terav - minuga võrreldes oli muidugi raske mitteterav näida, aga no talle tuli ikka suht vähe taha kah. Peale mängu võtsin juhtunut suht rahulikult, mis juhtus, see on möödas, ei hakanud omaette tusatsema. Bullitiringid läksid suht hästi. Omaette nähtus oli Sillu, kes sai mulle 3 järjest sisse, neljanda tõrjusin (+ Raimontsile sai ka 3 taha), lisaks talle said mulle veel sisse ainult Siim ja Kaido. Ning Jäx 2 korda... kui oli eelnevalt juba 2 korda puusse pannud.

Eile trennis ProSura vastu kaotus, motikas

Kaotasime PS-le, Raimonts sealpool väravas, 4:5 (4:2), viimaste minutite kaotus, ilmne motipuuduse/lõdvaltvõtmise-kaotus, edu käes - laseme lõtva, ma ise ei saanudki motikat käima - no tõrjeid ju tuli, aga väravaid ka: esimene maskitagant teiseltpoolt maski, teine kaitsja lähisööt väravasse - loll sööt, aga ka minu ilmne mittevalmisolek, 3-5 siuhsäuh, kiired söödud värava ees, ei jõudnud midagi mõistlikku teha.
Maga end välja! Haa, tegelt on Eesti jalkakoondis süüdi.

Eile õlletrenn, ok olek

Läksin lihtsalt trenni, ilma eriliste plaanide v olekuta, ja trennis ka, lihtsalt läks kuidagi suht õnnestunult, ja tuli lõpuks +9 Raimontsi vastu.

Eile trenn Järveotsas

Üle mõne aja taas 1,5 h-ne trenn kolmapäeval, Viskoosa esindus nüüdsest kolmapäeviti trennis. Esimene pool oli suht hea, teine pool suht katastroofiline, R-ilt sain puhta luti. Edaspidi, kui tekib varustusega probleeme, tuleb need kohe lahendada, ja lahendada lahendusi poolikuks jätmata. Nirginäo vastu ebasportlik käitumine kuskil trenni keskel lõi pisut tasakaalust välja - prooviks natuke rahulikumalt võtma, väh trennis. Ristikate võimalikkusega ennetavalt arvestamine ja nende vastu tegutsemine logises täiega.

11.11.2011 Edit:
Raimonts värskendas pisut mu mälu. Nüüd tundub, et ebasportlikul käitumisel olid mingid alateadlikud eelmisest hooajast pärit tagamaad. Süümekad vähenesid mõne kraadi võrra.

Esmaspäeval ProSura väravas Bändidose vastu 4:5, üsna hea olek

II ndl järjest oli reaalne aidata PS väh viigini B vastu, kahjuks ei pidanud jälle lõpuni (seekord lausa viimase sekundini) vastu. Pool soojendust tegin B väravas, teise poole PS-i omas, kus harjutati meeskondlikku kaitsemängu, ja pmst mulle pealeviskeid ei tulnudki. Aga sain end mänguks ikkagi üsna heasse vv-olekusse - eks B vastu mängimine inspireerib üsna hästi. B väravas oli Marek (Raimonts haige), ja ütleme, et 'päris-vv' oleks pidanud paar väravat vähem sisse laskma. Endal oli peal vbl isegi midagi flow-laadset, kus järjest toimusid justkui väljalülitatud mõtlemisega tegutsedes õnnestunud reflekstõrjed ja -pallijärelehüpped. Olid mitmed väga intensiivsed/agressiivsed pallile värava taha järele hüpped. Üks omapärane palli õhust püüdmine oli, kui pmst lõin väljakumängijate peade kohal mäsus palli 2 korda õhku, enne kui selle kinni püüdsin. 1-1dede tõrjumine pidas ilusti tänu lõpuni asendis püsimisele, kuni korra tuli ära liikumine - ülakeha kaasa minek Priidu liikumisega - ja värav. 1 värav tuli imelikult Kaido maadligi väravatagant tulekuga ja kuidagi posti äärest sisse surumisega, kuigi olmastarust oli mul nurk kinni (reis oli vastu posti), aga võimalik, et kõige alumises servas pold jala ja posti kontakti ning Kaido tuli üsna kõva surumisega tagant... Tagant tulevate zorrotajate eest tuleb väravat veelgi tõsisemalt blokeerida, et ka jõuga poleks võimalik sisse suruda! Üks värav tuli Riku kaugviskest, mask (kaitsja ja Urx) oli ees, nägin viset tulemas, olin õiges kohas, aga pall läks Urxi kehast täiesti teise suunda ja sisse. Üks värav suht lootusetu ristikaga. Viimasel sekundil, kui B-l oli 6 väljakut peal, veel üks puhas ristika värav. Selle võib mõneti ka enda arvele kirjutada, mõte rändas juba pisikese aga tuleb välja, et piisava protsendi võrra mängu läbi saamise teemadel, olin kuidagi liiga väravast kaugele liikunud, et pold mingitki lootust teise äärde läinud söödu järel tulnud löögile veel ette jõuda.
PS-kad ütlesid pärast, et nad ei mänginudki enamus ajast võidule, vaid harjutasid kaitse hoidmist, ja muide seda oli ka märgata, ning paljud pallid, mis mu lähedusse sattusid puhastati ära hoopis tõhusamalt/isukamalt kui tavaliselt.
Mängu ajal ja peale mängu tuli mitmeid meelitavaid tunnustusi, milledeist huvitavaim ja rahuldust tekitavaim oli Jürri sõnad, et sööstsin nagu krokodill pallidele järele... kotokill ju samamoodi roomaja nagu madu, varitseb ja ründab! Kiidusõnad kiidusõnadeks, aga kaotus tuli ikkagi. Tuleb olla veelgi osavam madu, ehk isegi krokodill!

Eile õlletrenn, ok olek

Selline tavaline õllekas, 3vs3 vahetusteta, kaotasin VanaleTühjale 19:28 (12:12). Palju tegevust, palju seive, mitu kaugelt sisse, 2-3 tk minu põrkest sisse. 1-1-de vastu oli plaan harjutada asendis püsimist ja üldiselt oligi nii, et enamasti kui jäin asendisse, löödi kehasse, aga kui hakkasin ülakehaga kaasa liikuma, tehti 1:0 ära (mõned). Mõned tugevad kauglöögid püüdsin õhust kinni. Visuaalidesse võib panna situatsiooni, kus ägeda surve all ja supermäsus tegin 3 tõrjet, sellele järgnes minu omade kiirrünnak ja värav. Sageli lõpevad sellised seeriad ilusale tegutsemisele vaatamata ikkagi vastase väravaga.

KÜLALISPOSTITUS OLAVILT: Eile siis esimene triibuline (vaade läbi vv kiivri).

5:4 , 4:5 ja 3:3 (minu teada)

Vatid seljas ja tundus et peaks moe pärast paar ringi sooja tegema, et annaks spordimehe mõõdu välja - s.t. et mahlad saaks lahti vähemalt (R blogi uurides on jäänd mõnikord silma, et mõnikord on kuivale jäänd :) ). See oli totaalne valearvestus, sest väravasse minnes kallas juba nagu oavarrest. Soojendusel palle püüdes hakkasin imestama vv reaktsioonikiirust, peab ikka üpris terav olema (10 a. tagasi väravas olles polnud ju löögid nii tugevad ega täpsed).  U. 2/3 läks seljataha ja mõte hakkas koos sellega käima omi radu. Niisiis läks Kaupsi esimene soovitus mitte mõtelda väravas kohe aia taha (mängus sain sellest soovitusest uuesti kinni aga peale Marexi esimest karjet väljaku ääres "tubli" oli see jälle pühitud ning koos sellega kostitas Sillu mind väravaga). Õnneks suutsin veelkord koguda end ja seekord lõpuni vastu pidada. Peale seda karjet lülitasin end ümbritsevast infoväljast välja (mis esmaspäeval ei toiminud ja väljakul oli ilmselt hästi näha kuidas lagunesin) ja keskendusin mängule.

 

Emotsioonid olid laes, sportlik viha kees, kuid mitte üle, selline rohkem Eesti koondise võidumängu pealtvaataja oma, mis siin nüüd nädala pärast tuleb :) . R oli määranud minu esimesse tiimi Marexi, mis mulle sobis :) (veel olid tiimis Erx, Siim, Kaido ja 2 viskoosakat, vastu Jäx, Sillu, Rainer, Padu J, Anti, Priit ). Kolmapäeviti enamus ajast positiivne mürakaru platsil (kui algus on hea), möllab siin-seal igalpool (vähemalt on teada, et vastane ei saa temast puhtalt läbi, kui muu ei aita siis töötleb vastast oma kaika järgi). Ning algus oligi hea, kostitas põhivv. 2 väravaga kohe :) . Mulle tundus mängu lõpuni, et minu ees olnud tiim tundis et väravas on poole kohaga vv ja pingutas endast välja 5nda platsimehe. Mulle tuli esimene Sillu kaikast, kui olin tõrjunud palli vasakule nurka (Marexi kisa saatel oli rind kummis et näe tegin ära), kus oli kaitse vs rünne. Siis lõi ilmselt kaitse instinkt välja ja võtsin posti ääres koha sisse jängides pingsalt nurgas toimuvat - sealt tuli loomulikult sööt keskele ja tehtud ta oligi - mina jõudsin vaid vaadata seda, liigutama ei jõudnud veel. Järgmistes sarnastes situatsioonides keskendusin võimalikele sööduvastuvõtjatele, jättes nurgas toimuva kaitsjale.

 

Iseenesest nägin kõiki löögi/viskemomente v.a. 1te mis oli lahtimängust ja mehi oli ees väga palju (huvitaval kombel selle viske tõrjusin kuna hoisin kätt üles tõstetuna ja liigutasin, järgmine moment tundsin laksu ja kui vaatasin oli pall juba üle värava lennanud (see oli siis see vv vanasõna mille Kaups mulle paar päeva tagasi rääkis, et anna ründajale kinnas ja ta viskab sinna :) ). Kripeldama jääb 2-3 kaugemat pealeviset - 1 - Jäx lennutas ühe enda kolmese joonelt minu poole teele, nägin seda ilusti, enne seda oleks jõudnud kohvilgi ära käia ja siis tegutseda, kuid ei suutnud püüda seda ??? - 2 - Rainer oma klassikuga hakkas keerama kolmeselt, jälgis ilusti trajektoori ja teadsin mingi 3-5 seki et sealt tuleb nüüd, tegi veel eriti pika kaare ka, et ilus oleks, aga jälle sisse, kusjuures ei olnud kumbki mingi müstika !!! 1 viga, mida kasutati julmalt ära oli see, et ma ei saand jalgu küljele lükata (ei ole harjunud), enamus väravaid tuligi vist hästi madalast tsoonist. R mainis ka, et külgedelt oli 1vs1-le nõrk, eile ei pannud seda tähele, aga täna hakkab kohale jõudma , et oli vist jah. Oli ka 1 kindel viga mida üritasin terve mängu parandada väravas kuid ei saanud lõpuni sellest lahti, tuleviku jaoks panen kirja. Muidu nagu tuli tõrjeid ja püüdmisi, aga need tundusid kuidagi sellised "ka kinnisilmi püütavad" pallid olevat, neid mille püüdmist/tõrjumist oluliseks pidasin, leidsid suures enamuses tee väravasse, mis oli eilse trenni puhul negatiivne. Ei tea, kas asi oli kogenematuses või milles.

Peale lahinal jooksvate mahlade, mis maha sadades tegid libisemise võimatuks (tõusin vahepeal püsti ja hõõrusin pastlaga laiali), oli esimeses mängus veel koom kiivriga. Soojendusel oli kõik normis aga mängu ajal kiirematel liikumistel vajus silmile, teises mängus tõmbasin rihmad tugevamini kinni. Lisaks tundsin et põlved on seest märjad - pärast riietusruumis vaatasin mõnusaid ville. Järgmiste kordade jaoks tuleks põlvedele panna midagi, mis ei hakkaks eriti liikuma põlvel (kuigi ei tundnud mängu ajal kordagi et midagi oleks liikunud põlvel) - kui nüüd mõtlema hakata siis oleks sobinud hästi mu põlveside, sest on fikseeritud ja riie ei liigu edasi tagasi. Aga kui nüüd mõtlema hakata, siis vv põlvekad on ju sama põhimõttega kui mu põlveside, mix nad siis liikuma pääsesid, tõmbasin ju tugevalt kinni ???

Läksin 2-s mängus 4:2 juhtima aga lõpus olid seisud vastavalt 5:4 ja 4:5 (4:2 seisul mõtlesin, et pean vastu ja geim on minu aga näe, Marexi tiim kostitas kohe 2 kiire väravaga ja siis tuli ka 3 ja oligi kõik. Üritasin 3 x söödupunkti saada :) , ülejäänud ajal keskendusin meeskonnale (söödupunkti ei tulnud). Kui R värava ees toimus pidevalt midagi siis minu pool lasti löögile vaid kaugelt. Sillu käis 3-4 x noolimas sõrmi (ja lõi sealt mõned väravad). Tundus, et R üritas ka lõpuks söödupunkti, kuid vist ei saand ? 1 palli sain enne Sillut kätte ja teise küttis "Nirginägu" minu põrkest kuhugi vasakusse seina. Oli ka keskelt 2 1vs.1 olukorda, millest 1 suutsin puhastada , teisel sai reboundi kätte ja siis vist lükkas kuskilt kere alt paremasse posti. Mõlemad korrad oli vastaseks " nirginägu".

Kolmandal mängul jäime tagaajaja rolli ja lõpuks viimase peale mängides suutsime viigipunkti tuua ära (3:3). R vihastas mind tõsiselt mitme kindlana tundunud värava ära võtmisel (1 oli viimase liigamängu viimase tõrje taoline kui vastane küttis peale - ees suur tühi väravalapp - aga R tõrjus).

 

 

Proovisin väravas põlvili olles ka jalgu küljele välja pöörata, mida Kaups eriti sageli teeb. Algul nagu toimis aga siis hakkasin tundma survet paremas põlves mis läks mängu edenedes tugevamaks. Otsustasin, et vähemalt paremat jalga ei pööra enam välja (hetkel nagu midagi hullu ei ole, on nagu lihtsalt veits imelik, joosta kannatab).

 

Kaitsjana sain kogemuse võrra rikkamaks, tean nüüd kust tulevad löögid on raskemad - iseasi kas suudan neid ka kaitsjana rakendada :). VV jaoks lendab pall kiiresti ja mehed on aeglased, väljakumeeste jaoks on pall aeglane, kuid seal jooksevad mehed kiiresti.

Eile trennis ProSura väravas B vastu, üsna hea olek

Oli isegi reaalne aidata PS-l saada hooaja teine võit Bändidose vastu, aga tuli 3:4. Vastas oli kast, mida pee-essikad kuidagi üle mängida ei suutnud - täh nad vist just üritasid liialt teda üle mängida (tüüpiline väljakumängijate kinnisidee VanaTühja vastu). Raimonts oli väljakul (sai ka ühe posti mu vastu kirja ja kohe väravasöödu otsa, ning atakeeris silmatorkavalt innukalt kapates PS-i kaitsjaid), sest toimus järjekordne segadus ProSura vv-i tulemise/mittetulemise ümber... Soojenduse ajal B väravas. Oli selline ok olek. Bullitiringi ajal sai alles mingi 7.-8. üritaja (Priit) esimest korda palli mu seljataha, Jäxilt võlusin ootamatu ebastandardse  jalatõrjega sajatused välja, kasutasin üks käsi maas, teine põlv maast pool-lahti tehnikat rõhuga keskendunud kindlameelsel tegutsemisel, mitte nagu mitmed viimased korrad, kui pea pool-laiali otsas, keskendunud tõrjumise asemel mõtteis näis-kuidas-uus-tehnika-töötab, või mis-stiil-üldse-valida.
Vahetult enne mängu algust läksin siis ProSura väravasse, ning esimesed 5-10 minutit oli ootamatult suuri raskusi keskendumisega, olin nagu puuga pähe saanud, kontrollimatult hajevil olekus. Sundisin end kuidagi tagant ja sain siiski õigesse olekusse - tagantjärgi vaadates just õigel ajal. Enne jõudsin veel teha mõned imelikud poolkobad seivid ja Mikko sai ühe pommi oma klassikaliselt positsioonilt mu parema õla puutest tagumisse ülanurka sisse (10 min hiljem oleks ma selle tõenäoliselt tõrjunud). Edasi tuli tõrjeid 'igale maitsele'. Värvad, mis taha tulid, olid suht lootusetud, 1 vist ristikas pooltühja väravasse; 1 mäsust värava ees peale mitmendat pealelööki; 1 poolkauglöök läbi mäsu-maski tagaposti, olin ise just võtmas rohkem esiposti, kuna tundus tõenäoline, et mäsu katab tagaposti ära. B korraldas mõned korrad päris korraliku ebameeldiva maski mu ette, aga õnneks polnud see siiski liiga sage nähtus. Kontroll lahtiste pallide üle (ära võtmine/löömine) oli üsna hea. Korra tekkis peata olek nii mul kui kaitsjatel, kui polnud er kuskile palli avada, ja värava taga toimuski kiire pallikaotus. Üks tõrje visuaalidesse: Suht lähedalt ristsööt värava eest läbi, hüppasin teisele poole, siis sööt värava ette vabaks jooksnud Sillule, ma suht lootusetult asendist ja positsioonilt väljas, poolistuli, jalad harali, tõrjusin meetri kauguselt tulnud löögi jalalabaga (u nagu jäähoki vv-de õpetatusest: anna ründajale märklaud - avatud püüdmiskinnas - ja ründaja lööb nagu nõiutult sinna sisse).