2 päeva järjest: Leegid Saksas ja B Järveotsas

Selline kohaleminemise moodi asi mõlemal päeval. Lauren praegu haige ja sellepärast halvasti väljapuhanud viimased päevad. Tänasele uimasusele lisas vürtsi kõva jwh laks u poole 2 ajal päeval (siis ~8h enne trenni). Lisaks jõulupausimaitse ja väike motikriis, sest järgmine liigamäng (pooleteist nädala pärast Jõgeval) on plaanitud Raimontsile.
Eilne (esimest korda mul Leekide siseasi) meenutas tundepoolest SEB-i trenne ('virtuooslikumad' liikumised?). Liikusin väravast eemale ja hüppasin suht palju, kiire söödumängu ja keskmisest uimasema oleku tõttu ehk pisut liiga palju. Sain üsna kindlalt R-lt ära.
Täna tuli peale alguse kaht kindlat lutti, aga lõpuks kokkuvõttes ootamatult suur võit mulle. Kusjuures eilegi olid 2 esimest geimi korralikud lutid, seejärel kosusin - nagu tänagi. Tänagi liikusin oleku kohta suht nagu liiga palju väravast välja, mis pani ka palju hüppama, ning mõneti üllatuslikult see tasus end lõpuks isegi ära.

Eile Järveotsas väljakul, ok

Peale 2 kuud taas väljakul oli üllatavalt normull tunne - ootasin, et rohkem roostes ja võõrastav asi kujuneb. Sain ühe värava (Erxilt sööt, kui Raimonts oli talle küljepeale väravast välja peale läinud, lõin siis ühe puutega tagasi hüppava R-i eest läbi tühja väravasse), paar väravasöötu, päris mitu korralikku teravat pealelööki (sh. posti). Mõned tõrjed värava ees, mitmed kaitsefailid-mittejõudmised, aga üldpilt oli eelmisest korrast justkui parem. Muidugi sai lõpupoole võhm suht otsa, mis on paljus alguse üleliigse rahmeldamise ja paari liiga pika vahetuse süü. Erxilt õpetussõnad: "vaata ära, kuhu sööta, enne kui palli järgi jooksed". Minu tavaline viga, et kui saan äksnis palli, annan liiga kiiresti tunde järgi söötu, adressaadi olemasolust midagi teadmata.

Eile liigamäng Kristiines, võit Viskoosa üle 11:4

Enam-vähem täiuslik ettevalmistus mänguks (korralik väljamagamine, õige kodune mängueelne rutiin, positiivne ja suht rahulik olek, hommiku kohta ergas tunne, soojenduse ajal terav vv-olek). Mäng ise tuli midagi ProSuraga treeningmängu sarnast - meie domineerisime ja siis Viskoosa suskas vahepeal, no ja neid suskamisi oleks võinud vähem seljataha tulla. 23st 4 taha - selline keskmine näitaja (vastasväravale siis 40 pealeviskest 11 taha). Sellised ebamugavad visked, ennast väga ei süüdista, kui siis ehk selles, et mu teravus ja tähelepanu olid meie väljaku üsna selge üleoleku tõttu vähenenud - vaheaegadel oleks võinud R-i abiga väravas mõned stimuleerivad liigutused teha, see kord polnud ju nagu eelmises, Sparta mängus, kus vaheaga pidi tõesti hingetõmbamiseks kasutama. Mängule suht iseloomulik oli, et vastase värava all püsis ilm kogu aeg suht mäsune, minu värava ette eksis vaid mõni harv mäsu + siis mõningane hulk kaugemaid pealeviskeid, mille iseloomulikuks kaaslaseks oli üsna tõhus maski tegemine.
Taas võtsin sisse 1+0.5+0.5 Enduro longi. Põlve õnnal oli teibitud, mängu ajal tunda ei andnud, nüüd on jälle valus ja natuke paistes.
Hetkel oleme liigas teisel kohal, ainsa meeskonnana ühegi kaotuseta (4 võitu, neist 1 lisaajal).

Juutuubi lingid

NHL Saves of the Year 2008/09 

NHL Top 10 Saves of 2009 - Western Conference

TVK Leegid vs Bändidos 19 12 2010

Miikka Kiprusoff (HD)

Miikka Kiprusoff #34 Compilation [HD]

ispo floorballshow penalty

SSV-Happee rankkarit (Salibandyliigan 3. finaali 2005)

Fat Pipe - Mummon kammari ja 18 rangaistuslaukausta

Top 10 Dominik Hasek Moments 

Straffarna från SM Finalen i innebandy

ja veel kord SM-Final 2011, Storvreta-Warberg 8-7

2010-11 NHL Saves of the Year

''No Guts, No Glory'' - NHL Season 2010-11 (HD)

Hockey - Finland Russia - last minute goal

Saves of the Year 2010-2011 [HD] 

2010-11 NHL Saves of the Year

Tim Thomas's best saves of the 2011 playoffs

TOP 10 Floorball Penalty Shot

TOP 10 Floorball Zorro Goals

SSV - ERÄ RANGAISTUSLAUKAUSKISA 2010

Sport Science - NHL Goaltender: Cat-Like Quickness?

Sports Science: A Sumo Goalie

Floorball wtc 2010 Estonia - Czech Rebublic Shootouts

Retroo shittii IV - JENS PEDERSEN

Floorball goalie ALMOST KILLED A GUY!!!

Sweden vs. Finland (U19) floorball shoot out

Floorball, played with passion

 

Eile Järveotsas. hea olek

Jälle soojendus koos jooksuosakonnaga, seekord paremini ajastatud osade jaotusega (sörgiringid, venitused, kiirendused, venitused), ning väljakule minnes olin õiges konditsioonis. Bullitiringide ajaks olin isegi ootamatult terav, et vast kümnekonnast katsest saadi vaid 1 sisse (v.Padu). Tuli siis sellise õige moodi aktiivse vv-olekuga mäng, kuigi lõpuks Raimonts võitis mõne väravaga. Eks ta võitis ka teenitult, sest näha oli, et võttis asja tõsiselt. Mul tekkis kuskil poolepealt mingine motikriis, sest olek oli nii hea... Enne trenni olin arvestanud võimalusega, et põlve pärast ei saa vbl mängidagi, aga oli täitsa ok. Teipisin kodus põlveõndla kinni, mängu ajal tegi küll natuke valu, aga ei seganud mängu, mille kinnituseks oli siis ka igati korralik vv-olek. Peale mängu, tõsi küll, oli teip poolenisti lahti tulnud ja nüüdseks on valus korp jälle tagasi... Ja siis kuskil trenni keskel tuli peale selline pool-rahulolu, et õnneks on kõik korras, ja sellest piisas, et teravusest  kriipsuke maha läheks ja võrdse mängu minu kahjuks keeraks.
Eilne hea osakond: Jälle töötas päris hästi mängu nurkades toimumise ajal mujal toimuva vilksamisi piilumine - andis olekule sellise väikse lisadimensiooni juurde. Reboundi kontroll oli päris hea (väljaarvatud päris lõpu osa, kui B esiviisiku nelik tegi minu värava ees pmst, mis ise tahtis). Tõusin päris palju püsti, kuid säilitasin sel ajal aktiivse oleku/suhtumise (uus tüüppoos oli nagu nii mõnigi 'päris' vv 'närviliselt' jalad harkis väravapostide vahel). Võitluslikus/NGU oli ka hea.
Mitte nii hea osakond: Mitu kaugviset tuli sisse nii, et olin mingiteks hetkedeks palli silmist kaotanud. Panin põlvetaskutesse lisaks kaks kihti õhukese roosa matkamati tükki ning see tegi asja liiga kõrgeks ja kohmakaks (kuigi pehme oli küll muidugi) - no kuus kihti on tõesti ikka liiga palju (põlvekad ja nende taskus kiht roosat; püksitaskus 1 kiht kollast paksu matti, 2 kihti roosat õhukes ja vanade põlvekate sisu :)

Eile õllekas, ok olek

Selline keskpärane tunne, mitte liiga s**t, mitte liiga hea. Ajasin terve trenni R-i paari väravaga taga ja lõpuks sain ka ~paariga ära, mõnes mõttes oma süül... Sain viimases geimis 1:3 taga olles (üldseis sel hetkel u viigis, aga minu ees eilne nõrgem tiim) Alo lähipommi tõrjudes ilge litri vastu biitsepsit - pole varem kunagi saalihokipalliga nii haiget saanud - ja mängisin edasi kuni lõpuni pmst ilma käteta (kaisutasin ühe käega teist). No ja lõpp tuli siis ka 2 kiire värava näol üsna kohe. Ega midagi muud polegi eilsest kirjutada, kui vaid õpetussõnad: Päris mängus tuleb sellises situatsioonis küsida kohtunikult taastumispaus. Sama kehtib ka igasuguste varustusprobleemide puhul. Seekord tahtsin lihtsalt juba õhtule saada ja panin lubamatut pehmot.
Bad news on see, et põlvekad hõõrusid jälle põlveõndla katki.

Eile Järveotsas, üsna hea olek

Teist trenni järjest lisaks venitustele väike jooksuprogramm soojenduse osaks (alustuseks vaiksed jooksuringid, kõige lõpuks kiirendused). Ei tea öelda, kas asjal on olnud see õige äratav mõju, aga igastahes on viimastes trennides valitsenud üsna hea vv-olek. Edaspidi tuleks kiirenduste järel platsilemineku eel pisut hinge tõmmata - soojendusbullitite ajal olin veel nii piisavalt võhmal, et see segas keskendumist. Mängu ajaks sain kätte päris hea rütmi ja häälestuse. Lõpptulemuseks tuli 3 geimivõitu 15:8 seisuga. Kuskil lõpupoole hakkas tulema ka igati visuaalide väärilisi seive, üks eriti meeldejääv, kui olin peale äkshnit u meetri kaugusel väravast külili värva ees maas, ning lõin u meetri kõrguselt üle minu väravapoole hüppava palli unenäolise refleksiivse 90* jalavibutusega minema. See oli isegi enda jaoks ootamatu automaatika ja järgnenud väljakumeeste ovatsioonid tegid mõneks hetkeks pea lausa emotsionaalselt hägusaks. Selle toimumise üheks põhjustajaks pean järgneva õpetuse järgimist: tuleb teha nii, et palli tõrjumine muutub kinnisideeks! Palli püüdmist peab ka trennivälisel ajal harjutama, et palli liikumisele reageerimine muutuks alateadlikuks. Järgmisel rünnaku ajal tuli kohe otsa klassikaline hüppelt väljasirutatud käega ristika tõrje. Üldse, oli taas ülesandeks/teemaks ristikate ennetamisega tegelemine, millele andis olulise lisadimensiooni paari päeva tagune InGoalMag-i artikkel "Looking Off the Puck and Reading the Play" , pidasin meeles ja rakendasin sealset õpetust, Turning your head on a swivel is not even required as the goalie may just to turn his eyes within the mask for a fraction of a second. Tundus, et see andis mängutunnetaamisele päris olulise touch'i juurde ja see polnud sugugi nii 'keeruline' juurutada - olen ju alati väitnud, et mujal platsil toimuva jälgimine ei sobi hästi mu 'mängijaloomusega', ning kui olen keskendunud mängule, suudan vaid palliümber toimuvale keskenduda. Silmadega vilksamisi pilguheit mujal toimuvale annab olulise lisaettekujutuse sellest, mis kohe edasitoimuma võib hakata, ja keha automaatika tegutsmisvalmidus muutub olulise kriipsukese võrra paremaks. Veel samast artilklist teema lõpetuseks: What is it that separates the best from the rest? It is not size, mobility, power, speed, agility, or technique – although these are all required. The two main things are a great competitive spirit and play anticipation.
Eilse aktiivse oleku näitajateks olid ka pallihankimisel 2 korda kaikaga vastui näppe saamised ning hulk lahtiste pallide ohutusse nurka löömisi (meelde jäi ka kord kui lõin palli ära otse ette väravalähedase mäsu suunas - seda tuleb igaljuhul vältida, alati püüda tõrjuda ohutusse suunda).
Kaido lõi eile järjekordelt väravatagant zorrotamisega värva ära, ja veel mõlemale vv-le ühe: Raimontsile eriti ilusa suskamisega, milles ei saa R-i väga isegi süüdistada (paras segadus ja äkshn käis, ning asi toimus nii kiiresti ja suht kaugelt väravatagant, et paljud ei saanudki aru, kuidas värav tuli), minu oma aga võib küll hetkelise hooletuse arvele kanda - olin kogu aeg spetsiaalselt jälginud Kaido liikumisi värva taga ja siis hetkel, mil unustasin hetkeks 'selle' tegemise võimaluse, tuli 'see' raksaki ära. Eilne märksõna oli ka 3 väravat jalgade vahelt - tundub, et siit tuleb järgnevateks trennideks uus teema.

Eile ProSura vastu, üsna hea olek

Võitsime kindlalt 10v11:5. Vastas PS-i enda vv (suht korralikult feilitud esitus), Raimonts meil väljakul (kaitses). Normull häälestus oli PS-i vastu mängimise kohta - tavaliselt valitseb mingi ebaterve üleoleku tunne, millest tuleneb kuidagi alateadlikult natuke kergemalt asja võtmine. Vahetult enne platsile minekut, peale soojendusvenitusseeriaid, tegin Raimontsi soovitusel pikki väljakut 2 kiirendusjooksu, et olekut pisut äratada/ teravamaks ajada - ei oska öelda, kas mõjus, aga olek oli ok. 5 väravat seljataha tundus kuidagi liiast, just selle kohta, et olek tundus päris hea, aga no väravad olid üsna ausad ikka ka: 3 ristikat, üks Jänkunäo 1-1 tulek, 1 mäsujärgne, kui olin peale paari eelnenud äksionit külili maas ja suht mängust väljas. Jänkunäo värav jäi natuke kripeldama, sest võtsin seda kuidagi kriipsukese võrra liiga kergelt - läksin kuidagi  ebatavaliselt poolpüsti jalkavv moodi talle peale. Aga nojah, üldse, meil küll rünnak töötas üsna ilusti, kuid selle 'kompenseerimiseks' hakkas kaitse logisema ja kuskil alates mängu 2./3-st  tehti mu elu päris huvitavaks.
PS-i Siimuga tekkis väike vaidlus teemal, kas maskis tohib olla näoga vv-i poole. Kuna tüüp jäi oma arvamuse juurde, et tohib, tõmbasin tal, kui ta edasi maskitas (nüüd küll õigetpidi), karistuseks tossupaela lahti.

PS. Peaksin ennast vist looma(näo)kaitsele vabatahtlikult üles andma, sest mul on mingi eriline loomanägude kiusamine sisseprogrammeeritud. Eile sai Jänkunäo-vastasus lisatuure juurde, kui tüüp mulle kaikaga vastu rinda lõi (olin pikali ja just saanud palli ta eest ära võtta). Tegelikult, peaasi, et see 'kiusamine' liiale ei läheks, ei hakkaks keskendumist segama. Igastahes seda põdemist, võitluslikkuse mahasurumist, mida mõnede intsidenti järel vahepeal rakendasin, ei tohiks enam lubada. Siis muutun liiga pehmeks ja kogu vv-oleku süsteem kukub kokku.
Ja muidugi tuleks mainida ka, et mul poleks midagi selle vastu, kui keegi sama aktiivselt vastase vv vastu mängib, nagu mõned loomanäod minu vastu.

Eile õllekas, lõpuks taas positiivse poole peal

Normaalne tunne, nii enne, ajal, kui ka pärast. R-ga u pool ajast punktpunktimäng, siis hakkas mulle järjest tulema natuke suuremaid võite ja lõpuks kogunes +8. Nevergiveup töötas üsna korralikult ja kohe oli ka väike % teravust lisaks ja arvatavasti mõned lisaseivid ka. Viimaste ndl-tega võrreldes oluliselt rohkem ka juutuubikaid seive (kui neid viimasel ajal üldse oli). Üks isegi alltimebestof-i kanti, kui võtsin hüppelt õhust ära keha sirgelt maaga paralleelis, käsi ette sirutatud, Marekilt tulnud ristika järgse vormistamise löögi.
Eilsele eelnes 2 korralikult välja magatud ööd.

Eile Järveotsas, jätkuv bõhh...

Nelja geimiga tuli R-i käest -7 kaotus. Mängulust on endiselt kadunud. Juba kaheksas trenn järjest läheb puuduliku tundega. Asi pole niivõrd isegi õige vv-oleku puudumises, vaid üldse mängimises kuidagi isutult-kiretult.
Üks hea märk siiski oli eile: lõpu bullitiringi ajal võtsin end kokku, tõusis nagu mingi sportlik viha, et kuidas saab nii! Võtsin kõiki bulliteid eriti agressiivselt, algaasend viimase aja tavapärane üks käsi maas, ründasin pea kõiki lööjaid nii, et vähesed jõudsid üldse mingi lööginigi ja seis jäi ~11:2 mulle. Tuleb meelde jätta see tunne, mis eilsete bullitite ajal peale tuli, see oli just see õige! Enesekindel, keskendunud, agressiivne. Tundub, et viimaste aegade mõningane rahulikkuse propageerimine on võitluslikkuse mürgitanud - sai alguse, kui hakkasin põdema oma 'ebasportlikke' tegusid mitmes järjestikuses trennis.
Seda ka, et viimasel ajal tuleb kuidagi er palju ristikate väravaid. Eile proovisin selle ennetamisega tegeleda. Lõpupoole, tänu enese mängu pisut erksamaks muutumisele, hakkas ka ristikate äravõtmisi tulema. See, miks praegu ristikaid nii palju taha tuleb, tuleneb positsioonivalikust nagu oleksin korralikus aktiivses liikuvas olekus, mil on suht reaalne riskantsete põhipositsioonilt välja liikumiste järel jõuda söödu korral uuele positsioonile. Natukegi uimases olekus muutub see jõudmise võimalus oluliselt väiksemaks. Kui ei ole õiget äksi täis, tuleb positsiooni valida konservatiivsemalt!