Mõned tsitaadid

Ingoalmag.com-i artiklist Goaltender Quotations: A Small Collection to Enjoy

“There is no position in sport as noble as goaltending.” – Valdislav Tretiak

“Goaltender is a normal job. Sure ! How would you like it if at your job, every time you made the slightest mistake a little red light went on over your head and 18,000 people stood up and screamed at you?” -Jacques Plante

“I play a position where you make mistakes. The only people that don’t make them at a hockey game are the people watching.” – Patrick Roy

“I’d like to thank my teammates. Without them , I can’t win the Vezina Trophy. Goaltending is the most team dependant position that there is in hockey.” – Tim Thomas

“My focus was always first and foremost to stop the puck. I never let the other players on the other team get to me.” – Andy Moog

“Once you learn to quit, it becomes a habit.” –Vince Lombardi

“The difference between a successful person and others is not a lack of strength, not a lack of knowledge but rather a lack of will.” –Vince Lombardi

“Most fans go wild when they see a goalie make what looks like a great save, but the chances are what they are seeing is a save that was made from being out of position.” – Mike Richter

“It is pretty tough for a goalie when you look at it. You’re always the last line of defense. If you let a goal in, you can’t go to the bench and hide between the guys or anything” – Kirk McLean 

“Only Dunlop has seen more rubber than I have” – Dominik Hasek


Ja tänane dalai laama facebooki mõttetera: 
"When we are angry we are blind to reality. Anger may bring us a temporary burst of energy, but that energy is blind and it blocks the part of our brain that distinguishes right from wrong. To deal with our problems, we need to be practical and realistic. If we are to be realistic, we need to use our human intelligence properly, which means we need a calm mind."

Eile õllekas

Normull olek, kaotasin Raimonts "Kartulikotile" ~24:27
Natuke liiga palju (~4?) tuli taha küljelpealt löögist langeva kaldus keha ja käe vahelt. Mõned olid tõesti hüpped, kus teisiti pold võimalik jõuda. Mõned olid aga selged positsiooni-asendi vead, kus ülakeha läks liikumisega kaasa, alakeha mitte. Veel kord meeldetuletus: ründaja küljele/risti liikumisele reageerides tuleb püüda säilitada püstine-square asend! Hea näitena õigest tegutsemisest oli, kui mitmed korrad jõudsin ristikale reageerida ja liikuda löögile püstises asendis vastu, ning pealelöök tuli mõnusalt kehasse.
Mingis situatsioonis tegin oma väiksele sõrmele haiget (tõenäoliselt kukkusin ise kuidagi keharaskusega peale), nüüd on see jätkukohast paistes ja sinine. Sellise vigastuse ja valu korral tuleb kohe märku anda ja mängupausi küsida (kehtib ka varustuse probleemide korral!)!  Eile tuli paarikümne sekundi järel värav, sest olin vaid poole kohaga vv-ametis, poole kohaga kussutasin sõrme. Hiljem märkasin veel korduvalt, kuidas mingites situatsioonides instinktiivselt hoidsin haiget kätt natuke tagasi, aga eks see ole loomulik. Viimane geim oli veel põlvekajama ka, üks vajus alla ära - õige olnuks teha paus ja asi korda sättida.
Aga üldiselt võib rahul olla, et hoidisn valitsemas rahulikku ja tegusat meelt, kuigi mängus tuli ette mitmeid "provotseerivaid" olukordi/perioode - minnalaskmismeeleolud ja närvitsemine ei saanud sõnaõigust.

Eile trenn Järveotsas

Normull olek, sitt tulemus.
Lõpus oleks võinud tulemuse peale vähem 'solvunud' olla ja oleks ehk võinud jääda bullitiringidele, aga samas, oleks sellest tõenäoliselt tulnud midagi 'vihast'...
Kui Exeli särki veel kunagi kasutada, peaks enne natuke selle modifitseerimisega tegelema - häirivalt umbne.

Eile trennis Bändidose vastu ProSura väravas

Kaotasin VT vastu ProSura väravas 7:8. Ei tea, kas nädalane paus mõjus nii, aga pisut roostene olek oli. Küll enamvähem ok esitus, ilusaid tõrjeid oli, võitluslikkus OK, aga tunne oli pisut 'võõrastav'. Mängisin üsna liikuvalt, mitmed korrad liikusin resoluutselt oodatavale viskele vastu, aga 2 tk tuli siis ikkagi keha lähedalt mööda ja taha ära. Jälgisin liikumisi keskel, kui mäng palliga nurgas. Olin suht palju püstiasendis (jalakavv valmisolek) kui pall liikus kaugemal (ka maski taga). Kaasas uus juomapullo - kirjadega ja puha :)

Laupäeval liigas võit Augur/Jäneda üle 16:5! Raimonts väravas

Sõitisme eelmise aasta liiga võitjatest rämedalt üle. Nende rünnak justkui toimis, aga hullema hoidis jänedaspetsialist Raimono ja me kaitse kindlalt ära, nende kaitseosakond oli aga midagi "imelist" ja meie rünne lustis täiega - esiviisiku ründekolmik: Jäx 6+0, Sillu 5+4, Mikko 2+3. Viimasel kolmandikul väravate järel omasid õnnitlema minnes oli juba natuke nagu 'häbi' järjekordset patsu lööma minna :)

Eile trennis ProSura vastu väljakul

Selline pos emotsiooni trenn. Võitsime kindlalt 5:1. Mul küll ei tohiks olla enesega rahuloluks palju põhjust, aga meeldiva maitse andis asjale meie domineerimine ja Raimontsi hea mäng - just selline nagu kaootiliselt ründava PS-i vastu peab - kindel ja terav kui midagi toimub. Kõige meeldejäävam oli Saue Pässi zorro 110% kindel rinnaga blokeerimine, samas kui teisel pool lõi Kaido enda oma ära nii, et tal oli u poole värava jagu tühja ruumi, kuhu susata.  Nõustun M.Liivikuga, et R oli üleplatsimees.

Olin ründekolmikus koos Liiviku ja Priidu venna Petsiga. Kuidagi er hambutu mäng oli see kord minu poolt. Vast üldse 10 korda sain palli puutuda. Aga ma sain kirja meie viisiku ainsa värava, kui suskasin väravaesises mäsus lahtise palli vv alt läbi väravasse. Samas olin ka ainsa R-le taha tulnud värava juures väga aktiivne tegija - lõin oma laba just väravale löögi hetkel ründaja labasse, et ei tea, äkki tuli värav isegi minu kaikast. 3 korda suutsin anda pimeda passi täiesti tühja kohta - plaan, enne palli järgi minekut vaadata korraks, kus-mis toimub, oli täiesti pühitud peast. Paar korda lõin peale. Oskasin ka vastase vv-le sõrmedele astuda (õnneks mitte karmilt). 

Alguse bullitiringides panin esimesega pea laiali otsas ummisjalu väravapoole ajama, R tuli vastu ja lendasin samamoodi üle pea nagu kord Vähi vastu (ka siis esimene bullit, see kord õnneks nii haiget ei saanud). 3st 1 sain siiski sisse - hästi õnnestunud löök üles esinurka peale väikest vasakule tõmbamist.

Eile õllekas

Suht hea olekuga trenn. Proovisin kusklt trenni keskelt alates mängida ilma mingitki seisu pidamata. Selline asi tõmbab natuke nagu motti alla, aga samas saab harjutada pingevabalt mängimist, et kahe otsaga asi. Igastahes jäi trennist positiivne rahulik maitse, ja selline oli üldiselt trenniaegne tunnegi - kusjuures NGU töötas ses olekus üllatavalt üsna hästi.
Päeval kodus üle pika aja korralik meditatsioonisessioon + enne trenni ka rohkem tavapärased nhl-i bestofid, ja "NHL's Masked Men: The Last Line of Defence" filmi vaaasin samuti millalgi päeval läbi.
Natuke haiglane on olla.

Eile trenn Järveotsas, tundetu

Tundetu (õige tundeta) trenn. Eelnevalt ei teinud peas midagi, et teemasse minna. Soojenduse ajal ei toimunud ka mingit 'imet'. Kui mäng hakkas, mõtlesin, et teen siis väh mingi ülesandega trenni. Öeldud-tehtud: säilitan rahuliku ja kindla mängu, toimugu, mis toimub ümberringi. Noja siis kuskil trenni keskel astus 1-1 tulnud ründaja mulle näppudele, röögatasin vihaselt, paari sekundi pärast pall tühja väravasse, keesin üle, ja taas lõin värava jalaga uppi... tragikomöödia. No siis rahunesin jälle maha. Kuni lõpueel sain õhust tõrjet tehes labaga löögi vastu kätt, jälle ropp röögatus... Muidu mingi rahu ju saavutasin, aga see oli selline apaatne. Tähendab, igati ebaõnnestund üritus.
Trenn on ikka väga soojenduse nägu! Teed soojendust tundetult, ning pole suurt lootust, et järgnev trenn hea tundega läheb. Eile soojenduse lõpetuseks lollitasin  juutuubikaid 'võimlemisseive' teha, ning trennis tuligi just selliseid üle keskmise suuruses koguses. Soojendust tuleb võtta tõsiselt, teha isukalt, plaaniga saada end käima! Olekuga tuleb kohe algusest peale tegeleda - parem veel, kui alustada juba enne trenni kodus! Veider, kuidas 'teadmine'. et järgmised mängud pole tõenäoliselt minu vv-da, mõjutab motivatsiooni. Veider e. lapsik.
Kõigele selle peale lohutuseks võib öelda, et kogun aasta algusest peale hoogu, et alustada budisti 8-osalise tee kalendri programmiga. Haa, 12. päev läheb - näis. No tabel on valmis...

Ja siis veel tuli Raimontsilt täiesti ootamatu, tagamaid teadmata arusaamatu pommteade Bändidosega koostöö lõpetamisest...

Eile trennis ProSura vastu

Kaotus 2:4 (pluss lõpus tühja väravaga mõl 1 lisaks), minult füüsiliselt nõrk esitus (noja vaimselt siis ka ikka) - oli rohkem selline eelmise päeva maitsega seltskonnaüritus, trenni mõttes mõttetu asi. Parem edida hoopis eilset sissekannet.

Eile liigamäng Jõgeval Tähe II vastu, võit 3:2

Kolmandikud  1:0/1:0/1:2, pealelöögid 33:36. Tuli üks magusamaid liigavõite, mul endakohta rekordiline tõrjepross 94,4. Nullimäng läks 2:18 enne lõppu. Lõpp rikkus küll pisut esituse ja tulemuse head maitset, aga mitte niivõrd sellepärast, et nullimäng läks, kui et enam-vähem täiuslikule vv-esitusele tuli 2 järjestikuse värva näol järsku selline tagasilöök otsa. Meie väljakult korralik esitus, vastane pani üsna kiire tempo peale, aga nagu planeeritud, hoidsime kaitse kindla ja saime üsna hästi ka ise rünnata. Meie väravad 2 Mikkolt, 1 Jäxilt, Meile taha tulid väravad suht ühesugused ootamatud raksatused kaigaste rüsinast kesk-/poolkaugmaalt kella 12st natuke vasakult poolt - ei suutnud reageerida, kuigi palli teel kedagi ees nagu polnud. 2:3 seisult jäi pooltesit minti mängida, pidasime surve vastu, ning kui lõpuvile kõlas, toimus selline pingelangus, et pöörasin ümber, lõin jalaga lati alla ja värva kummuli. Tähekad olevat üritanud mulle selle eest veel punast kaarti välja nõuda, aga kohtunikud vist halastasid - ega nad tõenäoliselt näinudki 'intsidenti', sest pidid kohe lõpuvile järel tegelema tähekate viimaste sekundite mis-iganes-situatsiooni üle protesteerimisega.
Tööd oli väravas parasjagu korralikult, aga mitte liiga hullusti, sest meie kaitse toimis normaalselt. Põhiline oli, et kogu mängu püsis ühtlaselt hea suht rahulik, aga samas võitluslik vv-olek - tundsin end omas elemendis. Kui mäng natuke kaugemal käis, hoidsin end püsti seistes sellises jalkavv-i tõrjeksvalmisoleku asendis/seisundis. Kindlustunnet lisas 2 läbimurdele vastuminekut korralike minumeelest igati määrustepäraste taklaustega koos vastase jalust niitmisega. Pluss mõned strateegiliselt olulised tõrjed: teisel kolmandikul tuli üks raksakas kuskilt keskelt keskmaalt, tõrjusin selle vasakust ülanurgast; teine oli, kui tüüp tuli vasakult küljelt 1-1, tõstis mu küljest mööda, aga tõrjusin väljasirutatud jalaga tagant ära. Kungi korra teisel kolmandikul käis pall mu seljataga postis v latis ka ära.
Mängu eelselt sai suht korralikult välja puhatud - viimane öö küll üsna rahutu uni, mis pold samas ju üllatav. Bussis ja kohapeal ei teinud liiga tõsist mediteerimist-visualiseerimist, aga bussis kuulasin tunde loomiseks vastavat bestof mussi, vaheldumisi nii rahulikumat kui ka ergutavamat (nagu nt Mylo - Drop the Pressure ja Hardfloori Acperience 5). Iga kolmandiku eel pool Enduro longlast'i (tundus õigem, kui eelmised 1+0,5+0,5).
Ja tõusime nüüd puhtalt liiga liidriteks 5 võidu (5st) ja 14 punniga (4 võitu normaalajal, 1 lisaajal). Väike meeldiv egokõdi sellest ka, et see hooaeg pole veel ükski teine esiliiga vv lahkunud väljakult vähem kui 3 seljataha lastud väravaga :)

10.01.12 Edit
Veel mõned asjad lisaks, et aidata hea olekuga mängu meeles pidada:
Mõned uued rituaalid, 1 puudutab väravatähistamist ja kiivrit, teine keskelt lahti mängimise eelset jaladharkis asendit väravasuul.
Viimased päevad enne mängu jälle suht palju juutuubi hokivideosid.
Mängueelne õhtu kontrollitud õllene olek, et ei toimuks liigset eelseisva mänguga tegelemist peas.
Soojendus - tavalisest vähem venitusharjutusi (ainult kriitilisemad harjutused - põhil. puusad + natuke küljed, põlved, õlad), mõned sörgiringid, 3 lühikest spurti.
Nurgas mängu ajal proovisin vilksamisi jägida ka, mis toimub värava ees.
Ühe tähekaga toimus mingi psyh sõjakene, aga üritasin seda maha suruda. Ei hakanud teda spetsiaalselt 'jahtima' - kõik vastased peavad saama võrdselt võitluslikku kohtlemist, pole vaja liigseid emotsioone-mõtteid pähe.

Avastasin päev hiljem T.Thomase top 10 vaadates, et tegelikult polnud pühapäeval ühtegi effektset hüppelt tõrjet v seiviseeria moodi asja, mis tegi selle hea esituse nii erinevaks võrreldes senise top esitusega Ferrata vastu. Piisas sellest, et õigel ajal õiges kohas (pluss muidugi õige häälestus ja olek ikkagi :)

Eile Järveotsas

Soojenduse ajal olin kuidagi er särtsu täis ja oli tunne, et küll täna panen... Tegelt tuli üsna keskpärane Järveotsakas. Tulemuse poolest sain kokkuvõttes R-lt 4ga ära, kui olin esimese geimi suht kindlalt võitnud ning enne viimast neljani geimi oli seis viigis. Viimaste ndl-te kombekohaselt mängisin pisut 'liiga' julgelt väravast välja liikumistega stiilis, mis iseenesest ei olnud halb taktika, kuna liikuvus oli üsna hea. Aga ebaloogiliselt suur % viskeid tuli taha ära just löökidest, millele olin mitu head meetrit vastu liikunud - teoreetiliselt oleks pidanud väh mõni kehasse tulema. Selle väravast välja tulekuga on veel see kahe otsaga asi, et võid end täiesti olukorrast välja mängida, aga samas on ka suur shanss vastast piisavalt segada, et ei tuleks normaalset lööki ega söötu ja kui ründaja must mööda mängib ei pruugi positsioon olla enam löögiks soodne. Üldse tuli mulle eile kuidagi üle keskmise palju kesk-/poolkaugmaa värvaid taha - siinjuures viriseks kaitsetööga - löögivõimaluste kinnivõtmine oli kuidagi er ebaentusiastlik...
2 vabalöögi olukorras ei teinud ma piuksugi (mis sest et vastane midagi erilist korda ei suutnud saata). Päris lõpupoole olid vahepeal mingid ebameeldivad minnalaskmismeeleolud (hakkasin mängima püsti)... no good.
Esimest korda minu vv-ajaloos juhtus selline asi, et lõhkusin väljakumehe kaika ära. Sillu vend Siim üritas mu keha lähedalt surkida palli ära, lõin laksuga sirge jala vastu maad, kepp jäi jala alla ja raks...

Eilne juutuubi hitt: Tim Thomas Top 10 All-time Saves . Vaatasin seda ka enne trenni. II koht on ikka hüpersuper puudutuste/tõrjete kaskaad :)

Eile trennis ProSura vastu

Ei olnud er värske olek ja saime läbi ussisellesammusegi viimase sekundi võidu 6:5. Paar minti varem oli pall käinud mu seljataga väravapiiripeal hüpplemas. Suht võitluslik olek oli küll, mida näitab 3 kõva põrutust erinevatele kehaosadele, aga eks püüdsin väsinud olekut agressiivsuse-julgema seiklemisega kompenseerida - ehk mõneti ka õnnestus, aga eelmine ndl õnnestus paremini. Lisaks paistsin seekord jälle silma paari situatsioonist väljas olles vastase pukitamise-kogematamahatõmbamisüritusega. 1 värav jäi kripeldama, kui PS-i vana prill lõi boordist tagasi põrkunud palli u poolelt meetrilt mu jala eest väravasse ära - kus siin see agressiivsus oli? Nojh see oli vist esimene värav, selleks hetkeks polnud ma veel kordagi palligi puutuda saanud. Üldse, eile tuli 2 esimest raamidesse tulnud lööki mulle taha ära... Alguses polnud er töödki, siis hakkas aga tulema isegi natuke üllatavalt särtsakaid rünnakuid PS-i poolt.
Hetkel tundub, et ndlv Jõgeva mäng tuleb siiski mulle. Tähendab tuleb hakata korraliku uneprogrammiga juba pihta, et ka viimases mängueelses trennis oleks juba õige olek.