Järveotsa 26.09.2012

Täiesti ufo trenn.
Olin esimeses geimis kaotamas 1:4, sealt edasi ei tulnud kuni trenni lõpuni enam ühtegi väravat taha: I geimi võitsin 5:4 ja edasi veel 3x5:0 + 1x3:0, ehk 22:0 seeria... ja mille arvelt?
Kodune ettevalmistus oli nagu viimastel kordadel klassikaks kujunenud: pisut youtube't, pisut žongleerimist, pisut blogi "õpetussõnade" sissekannet. Kohapeal venitus- ja palliharjutused. Soojendusvisete ajal oli selline ok-poolne olek. Kui mäng hakkas, sain oma rabistamisest kiirelt 2 taha. Olin täiesti liimist lahti, pea laiali otsas. Peale kolmanda taha tulemist sundisin end rahunema, ja varsti lihtsalt ei tulnud enam midagi taha, mitte, et mu "rahunemine" oleks olnud ainus põhjus. Mingit superesitust ei pidanud tegema. Tundus nagu R-i värava all mängiks ründajad paremini kui minu ees + mõningad R-i ebaõnnemomendid, millele mul polnud hämmastaval kombel mitte kõige vähematki vastu panna. Uue varustuse negatiivse karma teooria sai teist trenni järjest põrmustatud: see kord uued kindad (K-Rautast 4,50) + boonuseks veel vv-särgi all (olude sunnil) roosa t-särk. Kindad on iseenensest põhifunktsioonide osas normaalsed, aga lisafunktsioonid on "kiiksuga": näolt käega higi pühkimine on 0 kasuteguriga (peopoolne osa nahast), samas fännifunktsioon töötab 100% - plaksutada saab kõvemini kui paljakäsi.
Ufo-trenni näiteks üks ufo-seiv ka: Kaido oli värava taga opereerimas, kuidagi oli mõneks hetkeks tema zorropotensiaal peast pühitud, olin end täiesti mängust välja mänginud, olles vale posti ees kõhuli maas, jalad õige posti poole, kust siis Kaido zorro välgatus lähenema hakkas, lõin kuidagi jala üles ning tõrjusin palli õhust.

Järveotsa 19.09.2012

Suht laulupidu oli (14 väljakut), ning mäng kujunes kiireks-intensiivseks, kohati tuldi peale selliste võimsate lainetena, et võttis päris lõõtsutama. Endal oli suht hea teravate reaktsioonitõrjete osakond, ja väga liikuv, kohati isegi rahmeldavana tunduv olek (eriti paistis välja värava taga toimuvatele liikumistele reageerimisest), aga see "rahmeldamine" kätte ka nagu ei maksnud. "Rahmeldamise" tulemuseks oli ntks paar mitte-ortodokset jalalaba seivi ning üks palli õhust väravajoonelt ära löömine. Eritähelepanu pöörasin esipostile, ja ega sinna saadud ka vist ühtegi sellist sisse, kus võiks vv-i süüdistada. Urxi 1-1 väravale oleks võinud agressiivsemalt vastu minna, lõi mõne meetri kauguselt peale suht puhtalt must mööda. R-ga jäi seis +6, geimid 2,5:1.
Kodus enne väike žongleerimise ja video osakond. Uurisin natuke ka "õpetussõnade posti": esipost kinni, püsi püsti, maski taga kõrged pallid - kindla peale mäng, NGU, igale situatsioonile järgneb uus situatsioon - ole selleks valmis. Tähelepanu pallil! ja ka muul.
Nüüd on 2 trenni järjest olnud hea aktiivne-teravapoolne olek, mõlemal korral enne väike teemasse sisseelamine kodus, kohapeal soojendus-venitused suht kaootilised ja ilma jooksuta. Seni pole 1 kord ndls trennid nagu väheks jäänud.
Jalas olid uued, päev varem ostetud Salmingud - püksid nagu head, aga põlvetaskud peab natuke kõrgemale liigutama/õmblema. Üllataval kombel uue varustuse karma ei keeranud kuidagi ega midagi, pigem oli kohati näha ebaõnne teemat vastasväravas.
(122, +2:00, 3-)

Järveotsa 12.09.12

Kohe teine tera, kui olin enne trenni natuke teemasse sisse ka elanud: natuke pallide hüpitamist, mõned hokivv videod. Tunne oli algusest peale õigesti vv-lik, NGU ja zone-refleksiseivid töötasid nagu automaatrežiimis, võitlusvaim oli igati korralik - nii korralik, et sain kokkupõrgetes vist rohkem haiget, kui kunagi varem trennis. Tuli säärekondi kokupõrge vastase ründajaga, nii et kuni trenni lõpuni jäi vasak jalg pooleldi liikuvaks. Natuke hiljem veel samasse kohta jalahoop, nõrgem löök, aga selline valu käis läbi, et tagantpoolt lõi sääremarja krampi. Pluss 2 korda kaikaga valus löök samade näppude pihta. Aga pisut üllataval kombel ei lasnud valul end segada, olek jäi püsima ja tegin kõik mis võimalik, et trenni lõpuni oma väravat täiega kaitsta. Viimase mängu kaotasin 4:4 seisult, kokku geimid ehk 1:2, väravatega vast võitsin. Vastas R-l tuli mingi aeg igasugu imelikku ebaõnne taha (eks ole tuttav tunne...). Kaido tegi meile mõlemale vist 2+2 zorrot ära (tüüp on arenenud, oma trikiarsenali üsna ebameeldivalt mitmekesiseks ajanud). Mul oli 2 suht erakordset refleksisähvakaka väravajoonelt päästmist.

Järveotsa 05.09.12

Hooaja esimene saalihoki. Kaotasin kindlalt R-i meeskondadele (geimid 1:3). Trenni läksin igasuguse ettevalmistuseta, mingitki vv-teemat kuskilt ajusopist ülespoole kergitamata, ja ega vv-olekust er mingit asja saanud ka. Roostes olek, ja lasin sellega suht lõpuni välja. Lõpupoole hakkas mingigi tunne tekkima. Muide, kui jätsin R-i "süüdistamise", et mulle tuleb mingeid haigeid ühepuute imelisi taha (+ muu "enesehaletsusvärk"), hakkas endal mäng enamvähem toimima - lihtsalt mängisin.

Sel suvel (v kasvõi vahetult hooaja eel), erinevalt eelmistest aastatest, ei tegelenud üldse vv-ndusega (varem käisin alati igalpool pall kaasas, tegelesin teooria ja zhongleerimisharjutustega). Ja see hooaeg plaanin põlvetervislikel põhjustel siis osaleda ainult kolmapäevastes Järveotsa trennides (teine B trenn endiselt esmasp vs ProSura). Eile tegi vasak põlv kohe algusest peale valu (pealt, mitte kuskilt seest) - ei saanudki aru, kas see oli varustuse probleem v mingi jalka vv-misel (mängisin aug lõpus 2x Oll & co-ga) saadud löögi tulemus.