Kristiines 22.12.12, liigavõit Maitimi üle

Sama skoor nagu eelmisel hooajal - 10:9 (3:0/3:4/4:5), raamidesse visked 39:37. Väga raske võit, mu jaoks raskemgi kui Ääsmäe vastu oli. Meil nüüd 4st 4 võitu, mul 3st 3 (esimese mängu viimased 10 min mängis küll Raimonts) üsna ebatavalist võitu: 1 mängisin vigase põlvega, 1 tulin plaaniväliselt viimasel hetkel enne algust platsile ja nüüd siis mängisin pooltõbiselt. Tõrjepross on olnud tublisti alla keskmise (77.8), aga tähtsamad sellest on võidud (kõik pealegi 1 väravalised). See hooaeg on olnud 2 "tippvormi" perioodi, mil pole mänge olnud, ja mängude aeg on just mingitele valedele hetkedele langenud.
Bändidosel oli enne mängu väravavhtide seis üsna nutune, mõlemad vv-d pooltõbised + Raimonts tegi viimases trennis veel põlvele viga ka, et ta tuli mängule isegi ilma varustuseta. Ma polnud haiguse pärast see ndl ühtegi trenni teinud, esmaspäev-teisipäev olin veel päris haige, nina tatine ja pea paks otsas. Laupäeval mängupäeva hommikul tundus siiski üsna ok olek, soojenduse ajal oli minek isegi teravapoolne, aga juba soojenduse lõpuks olin üsna suss - täitsa võhmal. Mängu ajal toimis sarnane stsenaarium nagu soojenduse ajalgi, esimene kolmandik olin üsna äksi täis, teine-kolmas kolmandik olin juba suht tuim tükk (igastahes võrreldes sellega, mis peaks olema). Olek oli selline unenäoline, proovisin teha oma asja nagu vaja, aga kohati oli selline tunne nagu jälgiksin mängu kõrvalt. Tavapärane teravus ja tähelepanu olid suht olematud, lisaks oli vastasel suht palju õnne ka. Siiski, mingid vajalikud seivid tulid automaadi peal ära ning meie väljak lõi ka õnneks piisavalt palju Maitimile taha. Lõpusekunditel (1,2 sek enne lõppu) oli närvilised hetked. Me väravast mõne meetri kaugusel kella 10 peal anti vabakas, toimus veel mingi aja üle vaidlemine ja kordus-lahtimängimine, aga tundus kuidagi võimatu, et saavad sisse. Ei saanud löögilegi.
Mulle löödutest olid 3 kesk-kaugmaa visked (neist 1 kaitsja deflection, ja 1 minu algajalik kala - läksin käega võtma enne mind maha põrganud palli, aga oleks pidanud esmalt hoopis sättima jalad ja keha palli teele ette..), 2 väravat pmst omaväravad (kuigi protokolli nii ei läinud kirja), vist 3 väravat minu tõrjest ja järgnevast mäsust sisse (liiga palju selliseid, tavaliselt on mul väravasuu sellistes olukordades paremini kontrolli all - teine selline ajas mind nii närvi (mäsu, pall "lendles" väravasuu kohal, aga ma ei suutnud midagi teha, ja pealegi meie ylivoima), et virutasin jalaga värava paigast (sain Otilt hoiatuse, õhtuks oli jalg löögist paistes ja lombakas)).Viimase kolmandiku avavile eel tuli Erx ja ütles:"Mängi rahulikult oma mängu". Just see sama, mida isegi mõtlesin viimasel pausil, et kuna draivi pole, tuleb raulikult oma tööd teha, paremat olekut pole kuskilt võtta, närveldamise-punnitamisega ei saavuta midagi.
Teisel kolmandikul löödi ka bullit sisse. Hea sooritus oli tüübil, bändiidid sellist er ei harrastata. Tüüp liikus vasakule ja tõstis siis kaasa liikunud minust üle taha posti ära. Enne mängu said omad ainult ühe bulliti 6-7st mulle taha. Krt, hull trenni bullitikunn küll, aga mängudes see hooaeg 2st 2 ära löödud.
Enne mängu kodus suht klassikaline ettevalmistus: pea 8h und, soome vv-õppevideo, muss, suht chill olek.

Õllekas 16.12.12

Haiglaseks kiskuva oleku kiuste oli üsna terav minek. Trenni esimese poole mängisin väga isukalt ja suht seiklevalt, sain 2 geimiga Raimontsi ees sellise poolohutu edumaa kätte. Kuskil keskpaigast alates lasin natuke lõdvemalt, aga olek läks rohkem kui natuke lõdvemaks, kuidagi ära väsisin, ja lõpuks kaotasin geimidega 3:4 v 2:3, vvahe +1. 1-1de äravõtmine oli üsna kindel (samamoodi teisel pool).

Järveotsa 12.12.12

Omapärane trenn oli.
Eelmisel ööl sai korralikult väljamagatud. Kodus eelnevalt üle mõne aja jälle häälestumise kolmik: seivide videod (sh. mitu korda: "TOP 10 Floorball Saves HD" [need on sellised seivid, nagu ma tahaksin ise teha, pean teadma, vv-na teen selliseid asju]), žongleerimine (selili, madalalt ja kiiresti, mahakukkuvatele pallidele kohe järele. Oli tunda, et kiirus ja äks on sees), õpetussõnad (otsisin viimasel ajal silma jäänud probleemsemaid asju, millele tähelepanu pöörata: 1. maski taga tegeleda värava võimalikult korralikult katmise ja palli otsimisega, mitte maskitegijaga; 2. kui ära lüpstakse, kui asendist ja positsioonist välja mängitud, karga kohe edasi väravat kaitsma, ei jää vedelema!). Kohapeal tavapärased soojendusvenituste seeriad. Soojendusbullititeid tõrjusin rahuldavalt 10st 6.
Esimesed 2 mängu sain suht rämedad lutid, kuigi oli tunda, et olek on terav ja tööd tegin kõvasti. Aga pea oli kuidagi laiali otsas ja nagu reageerisin kohati üle. Mängisin suht julgelt väljaliikumistega, aga tuli palju väravaid, kus mängisn end lootusetult situatsioonist välja ja riski eneseõigustamise % oli harukordetlt madal (palju väravaid, kuigi kargasin isukalt situatsiooni tagasi). Nagu äratusena mõjus üks Urxi väravatagant läbiliikumine, mille peale läksin suht lootusetult fishingule ja olin seejärel täiesti mängust väljas (sellest küll väravat ei sündinud).
Peale teise kuivalt kaotamist, sundisin end rahulikumaks, tegin väikseid hingamismeditatsiooni seeriaid. Sisendasin, et mängin lihtsalt lisaponnistusteta edasi, sest teadsin, et kehal on nagunii hoog sees ja ei pea veel sellele lisaks punnitama. Ja asi toimis. Seivipross selgelt tõusis ja hüppamised-vastuliikumised hakkasid end õigustama. Riskipross loksus paika ja mitte anult sellepärast, et järelsituatsioonid vätravast mööda põrutati, mille parimaks indikaatoriks oli üle keskmise paljude ristikate tõrjesse jõudmine.
[2 Anti 1-1 tulekut tõrjusin nagu bullitit, õnnestunult.  aktiivselt vastu,, kannatasin ta liigutused ära, läksin kaasa. tõrjusin.]
Raimontsiga jäi lõpuks 2,5:2. Kui esimesed 2 geimi kaotasin 8ga, siis viimased kaksjapool sain kätte +9ga. Olulisim oli, et süsteemi muudatus keset mängu toimis edukalt. Kui on näha, et keha on hoos, ei tohi keskenduda äksi edasi pushimisele, vaid tuleb rahulikult-kainelt, aga võitluslikult, olek ära kasutada.

Kristiines Sura vastu, 10.12.12

Selline pool-seltskonnaüritus. Kutsuti trenni, kuna Sura vv sai liigamängus vigastada. Raimonts võttis Sura värava ja sai terve trenni korralikult tegevust. Mulle jätkus pinget ainult soojendusharjutuste pooltunniks, mille finaaliks olid bullitid: B sai ~14st 5 mulle sisse, millest 3 lõi Olavi ära, mis omakorda tähendab, et ta on viimases 2 trennis löönud mulle u sama palju bulliteid sisse, kui kõik ülejäänud bändiidid kokku.
Mängu esimesed 20+ minti oli mul igav, tuli 2 pool-tõrjet.
Järgmised 20 minti oli kohati isegi mitteigav. Võtsin Õhetaja bulliti ära (tuli planeerides aeglaselt mulle liiga lähedale, olin tal kaika ja palli kallal, enne kui ta midagi tegema jõudis hakata. Korra rabasin kiirrünnaku eest palli ära kätte, aga olin vvalast väljas, misjärel kombineeriti mulle karistuslöök küljevõrku. Seejärel löödi u 10:0 seisult mulle minuti-paari jooksul 2 väravat järjest taha: pool-kaitsefailid, aga ise pold ka kõige teravam püss olukordade lahendamisel.
Viimased 20 minti olid vast natuke vähem igavad, kui esimesed 20. Lõppseisuks tuli 15:2.
Kogu mängu hoidis elevust üleval mingi Raimontsi-Jäxi väravate teemaline kihlvedu, mille sisust ma midagi ei teadnud (Jäx vist kaotas).

Kristiines 09.12.12, liigavõit Ääsmäe üle

Plaaniväline pealeminek ja üks mu väärtuslikemaid võite (võit potensiaalselt kõige tugevaima vastase üle kindlasti). 6:5 (1:0/2:2/3:3), lõime neile raamidesse 31, nemad meile 24. Klassikaline Bändidose võit tugevama üle: korralik kaitsest lähtuv mäng, läheme juhtima, kannatame lõpuni, vajadusel lõpus veel üks otsustav värav ka.
Valmistusime Raimontsiga mänguks teadmisega, et 69 alustab. Mängupäeva hommikul spetsiaalselt mänguks ettevalmistumine suht olematu: tegelesin vaid positiivse fooni hoidmisega + mõned mittemidagi ütlevad žongleerimisseeriad. Uneosakond oli küll eeskujulik - kõik 3 eelnevat ööd 7-8 h und. Kohapeal soojendusvisete ajal tundis R, et tal käetõrje üldse ei lähe. Kuna mul oli tunne selline ok, ja põlvedel ka nagu pold midagi hullu (mängu ajal läks valu üldse meelest), siis otsustasime viimasel hetkel minuga alustada.
Läbi mängu jäigi kestma suht mittemidagiütlev olek, halb polnud, erilist äksi ka sees polnud, ja tuli selline keskpärane esitus - oma töö tegin justkui ära, väljak oli kaitses (ja rünnakul õnneks samuti) üsna tubli, osavale vastasele ei antud meie väljakupoolel asu, minuni jõudis suht vähe pealeviskeid (ühes varasemas kaotatud "elumängus", veerandfinaalis nende vastu, tehti mulle 48 pealeviset (samuti 5 taha)) ja nii ta tuligi.
Suht thriller mängu käik. Esimesel kolmandikul Erxi värvast juhtima. Teise kolmandiku alguses 2:0 ette (Urx), nad jõudsid 2:2, aga saime enne kolmandiku lõppu taas ette (Kaido). Kolmanda viiendaks minutiks olime 5:2 (Kaido, Kosonen) ees. 58:37 - 5:5. 17 sekundit enne lõppu Kososelt võiduvärav. Enam nad viskele ei jõudnud ja saime teist aastat järjest peaaegu identse stsenaariumiga võidu favoriidist Ääemäe üle.
Väravad mulle. Esimene oli üks aegade top kaitseprohmakaid: vastane sai meie kaitsjalt söödu värava ette minust meetri kaugusele ja vormistas puhtalt ära (tegelikult oli ära võetav, oleksin pidanud seda jama ette nägema ja kindlamalt löögile vastu liikuma). Teine, kõrge pall meetri kaugusel minust Olli ja ründaja võitluses, ma vahin, mis nüüd siis toimub, vastane lõi maha põrkava palli Olli jalgade vahelt tenniselaksuga minu poole teele, mul jalge vahel korralik tere-tulemast-auk ja sealt puhtalt läbi - teine äravõetav - ok, lausa kalamaitseline värav. Ülejäänud suht lootusetud: üks mu jaoks lootusetu ristikas - sööt värava  tagant paremalt diagonaalis värava lähedal poole 11-s passivale tüübile. Üks räme litakas vabaviskejoone kandist vasaku posti äärde ja viimane, veel üks räme litakas vasakust äärest ründaja jaoks justkui suht lootusetust positsioonist taha ülanurka.
Kaitse lasi siis minuni üsna vähe palle läbi, aga mis tulid, olid enamasti sellised raskepoolsed. Tegin paar "firmakat" jalasviipi palliga värava lähedale opereerima sattunud vastase eest ära. Paar hüppega ristika tõrjet, mõned väravaesise mäsu kättesaamised, mõned keskmaaviske tõrjed, mõned värvasuu lähedal õhus kahtlaselt seiklevad pallid lõin ära. Kord läks "100%ne" ristikas napilt esipostist mööda tänu sellele, et värav oli paarkümmend senti paigast ära. Mängisin konservatiivse ja viimasel aja populaariseeritud väravast-väljas-stiili vahepealset mängu, ja võiduks piisavalt toimis see väikse äksipuudujäägiga asi.

Imelikult neutraalse fooniga väga emotsionaalne võidumäng oli.

Järveotsa 05.12.12

Null-eelhäälestuse, unevõla ja väsinud keha kiuste tuli isegi suht norm esitus, aga teiselpool supertööd teinud Raimontsi vastu ei saanud ja kaotasin 0:2,5 (mõl. täismängud 4:1 seisult) ja -4 (eriti frustreeriv tulemus). Kohe soojendusvisete alguses hakkas parem põlv haiget tegema, aga mängu ajal läks valu kuidagi meelest. Jälle oli trenni tipphetk ära soojendusbullitite ajal, kui kindlalt üle poole visetest tõrjusin (ainult Olavi tegi järjekindlalt 3-4 tk mulle ära). Mängu ajal mängisin suht lahtiselt - ründasin palli, liikusin pallimehele vastu, millepärast pidin palju järelsituatsioonidesse hüppama. Risk enamasti õigustas end (kui enda lollisti situatsioonist välja mängimisele väravat ei järgne, võib riski lugeda õigustatuks), aga suhtelise füüsilise tuimuse tõttu oli tunda, kuidas tegutsemisel jäi adekvaatsust ja kiirust puudu.

Leegid Saksas 04.12.12

Ekspromt Leekide trenn. Viimase aja põlvehädade pärast kaalusin tõsiselt, kas võtta kutse vastu - pold kindel, kas põlved peavad 2 päeva järjest trennidele vastu (eile õnneks pidasid). Oli hea intensiivne trenn, nagu Leekidel ikka on olnud, aga taas sai tõestust magamatuse halb mõju (2 eelnevat ööd 6- ja 6+ h-i und), ning vaatamata üritamisele, ei saanud tahtmine uimasele kehale vastu (täna B terennis uus proovikiv, sest taas ei saanud õigel ajal magama). Vastas oli Vähi. Sain talt -5ga ära, mis mängupildi järgi tundus isegi hea tulemusena. Üritasin oleku elavdamiseks seegi kord viia mängu väravast eemale, aga uimase oleku ja kiirete Leekide vastu jäi tulemus nõrgaks. Taas sai kinnitust Alo hea tegutsemine kaitses, millist B meestest kellegi juures ei näe. Ta jätab palliga mehe selgelt mulle, et saan julgelt vastu minna, ise tegeleb kindlalt söötu ootava vastase ja värava turvamisega. Paar positiivsemat momenti olid bullitid alguses (võtsin 10st 8 ära) ja mängus 3 korda Veixi 1-1 tuleku nullimine.

Õllekas 02.12.12

Kodus ettevalmistust ei teinud, väh kolmainsusest lähtuvat mitte ("õllekas ju nii intensiivne, et saab ilmagi käima"). Aga joogipudelile kirjutasin "BE A WARRIOR!", inspireerituna Roy käekaitsme sisekülje kirjast ja viimaste päevade budistliku ja shamanistliku sõjamehe teema uurimisest. Pudeli suu oli väga õige koht, kuhu kirjutada - iga joogipausi ajal kohe silme ees meeldetuletamas positiivset/oskuslikku võitluslikkust, mis kippus vahepeal kaduma. Vastas oli näha, et R lasi lõpupoole lõdvaks. Selles mõttes oli hea vaimu väänav trenn, et üks pool oli selgelt nõrgem, ja nende taga mängides sai reeglina kirja korraliku luti, mis kippus lootusetustunnet/minnalaskmismeeleolusid tekitama. Olek iseenesest oli selline ok. Vaatamata mitte liiga ärksale olekule, sundisin end jälle loomulikust pisut eespool mängima, ja jällegi lõppkokkuvõttes tasus end ära, kuigi tulid mõned enda situatsioonist välja mängimised / järelsituatsioonidesse mittejõudmised (aga alati üritasin jõuda).
R-ga oli kogu trenni mäng-mängu / punkt-punkti heitlus. Viimases mängus saime nõrgematega võidu kätte ja lõppseisuks tuli 6:4, +3.
Seekord tegi hopis parem põlv perrioodiliselt haiget. Peab uute põlvekate hankimise tõsiselt päevakorda võtma