8:1, mõl 3 vahetust, meil abiks 3 Viskoosakat, vastas väravas Sinimäekas. Mingis veidras mõttes oli nagu eelmise päeva liigamängu järg... Vv-olek oli justkui täpselt vastupidine: pühapäeval olin ergas ja tahtmist täis, aga keha toimis kuidagi liiga rahulikult justkui neutraali peal; eile trennis oli üldine olek suht rahulik ja keha rammestunud, soojenduse ajal tundus olek veel kuidagi eriti uimane-apaatne, aga siis, mängu ajal hakkas keha reageerima teravalt, nagu oleks kohale jõudnud see, kuidas mängul tegutsema peabki...
Ainus värav taha tuli üsna alguses Jyrri u poole 2st kolmese joonelt läbi meestesumma tehtud madalast viskest taha posti. See toimis nagu ärataja. Mu jalgade asend oli selgelt vale, jalad liiga koos - ei katnud korralikult laia põrandapinda. Edaspidi püsis jalgade asend väga hästi meeles ja see mõjus kuidagi ergastavalt ka viseteks valmisolekule, mis muutus eriti teravaks. Meenub varasemastki selliseid mängualguse äratusväravaid. Aga jah, selline äratusnupp oleks vaja osata leida juba enne mängu algust. Edaspidi tuli veel väh kolm lähilöögi käetõrjet. Jyrr pääses veel 3-4 korda löögile, aga kõik, kas tõrjusin v tulid kehasse. Nullisin ka mitu 1-1 tulekut..
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar